HIV-ga nakatunute arvu kasvamisega viimase kümne aasta jooksul on tõusnud riigi majanduslik koormus, mis hõlmab lisaks kaudsetele kuludele ka riiklikku ennetustegevust, antiretroviirusravi ning –ravimitega seotud kulusid, kokku umbes 5330 eurot nakatunu kohta.

Kui jätta välja ennetustegevusega seotud kulud, siis on aastas ligi 400 uue nakkusjuhu lisandumisel kulud nakatunu kohta umbes 5330 eurot – nii lisandub igal aastal riigi kuludesse 2,1 miljonit eurot.

Praxise analüütik Gerli Paat-Ahi märkis, et HIV hinnanguline kahju oli perioodil 2000-2010 kokku 188 miljonit eurot.

“Ennetuse, antiretroviirusravimite, ravikulude ja kaotatud eluaastate tekitatud kahju põhjal on konservatiivne hinnang HIViga kaasnenud majanduslikule koormusele 2010. aastal 44,8 miljonit eurot – umbes sama palju kulus haigekassal I poolaastal ravimite kompenseerimisele,” võrdles Paat.

Nakatunud on tööealised

Poliitikauuringute keskuse Praxise analüüsi andmetel on HIV-nakatunud enamasti tööealised inimesed ning seetõttu on ka nende mõju majandusele ja ettevõtetele suurem.

Eestis on HIVi nakatunute osakaal tööealisest elanikkonnast 1,2 protsenti, mis on Euroopa keskmisest umbes kümme korda kõrgem.

Lisaks on Eestis hinnanguliselt 4000 inimest, kes oma nakatumisest veel ei tea ning on potentsiaalsed nakkuse edasikandjad.

Aastatel 2000-2010 on HIViga seotud haigestumiste ning surmade tõttu jäänud inimestel elamata summaarselt 20 475 eluaastat.

Kui seni on üle poole HIVi nakatunutest moodustanud peamiselt kuni varastes kahekümnendates noored, siis nüüd on kasvamas ka uute nakkusjuhtude arv üle 29-aastaste elanike seas. Seetõttu peaksid tööandjad pöörama suuremat tähelepanu ka varasele haiguse avastamisele, selguv värskest analüüsist „HIVi mõju majandusele ja tööandjate roll selle ennetamisel“.

Varajane avastamine aitab töövõimet säilitada

Nakatunu, kellel on HIV varakult avastatud ja kes käib regulaarses kontrollis ning saab vajalikku ravi, ei tekita tavaliselt keskmisest töötajast suuremaid kulusid, kuna tema haigus on kontrolli all ning töövõime säilib sada protsenti.

Need töötajad, kes pole aga oma nakkusest teadlikud või on diagnoosi teada saanud väga hilja, jäävad aga järjest haigemaks ning võivad töövõimest kaotada kuni viiskümmend protsenti. Nad on vastuvõtlikumad erinevatele haigustele ja puuduvad seetõttu ka rohkem töölt.

Juhul, kui HIV ja ravivajadus on diagnoositud viis aastat pärast nakatumist, mil inimese töövõime on vähenenud veerandi võrra, võib keskmise palgaga töötaja HIVi nakatumine minna madalama töövõime tõttu maksma aastas 2 375 eurot.

Allikas: Riik kulutab 5330 eurot iga HIV-sse nakatunu kohta, Delfi