Riigireformi Radari üks kolleegiumi liige Annika Uudelepp andis riigireformi veerandihinnet kommenteeriva intervjuu Kuku Raadiole. Järgnevalt saab tutvuda lühikese ülevaatega intervjuus räägitust.
Veerandihinnet oli vormistamas Riigireformi Radar kolleegium. Reform sai hindeks neli miinus. Mis mõjutas hinde paranemist?
Hinde paranemist mõjutas see, et valitsus on märkimisväärselt elavnenud riigireformi teemadel. Võrreldes kolm kuud tagasi olnud olukorraga oleme näinud tõsist aktiviseerumist. Ja edasiminek on olnud suur selles osas, et valitsus on hakanud selgemalt avalikkusega jagama ja välja tooma, mida nad riigireformiga teha kavatsevad. Vaikselt on hakatud seda süsteemi seal taga looma. Haldusreformiga on aktiivselt tegeletud ning jõutud juba teise lugemiseni.
Seoses ööistungitega on hakatud sellest ka rohkem kõnelema, mitte ainult valitsuse tasandil vaid ka tavaliste inimeste hulgas.
Riigikogu eesmärk ongi see, et lahendada ära need eriarvamused, mille üheks näiteks on ööistungid. Tänasel päeval ikkagi võib öelda, et haldusreformi eelnõu on jõudnud kaugemale kui kunagi varem.
Kui palju kolleegiumi mõjutas emotsionaalselt see, et haldusreformi käigus ööistungitest niivõrd palju kõneldi?
Ööistungid seda hinnangut ei mõjutanud. Me hindasime konkreetseid verstaposte, kuhu on tänaseks faktiliselt jõutud. Hinde neli miinuse taga ei ole ainult edasiminek haldusreformi teemal, vaid positiivne on ka see, et näiteks nullbürokraatia projekt on tõsiselt käima läinud ehk riigireformi teemadega tegeledes ei ole ainult keskendutud haldusreformile, mis on selle valitsuse prioriteet. On hakatud tegelema ka riigiaparaadi süsteemsema reformimisega.
Mis hindamisel antud teemal veel positiivset välja tuli?
Teema, mis puudutab avalikke teenuseid. Üks konkreetne samm, mida valitsus on astunud, on sotsiaalteenuste kvaliteedi parandamine. Üheksale sotsiaalteenusele on miinimumnõuded kehtestatud ja see on andnud aluse teenuse kvaliteedi tagamiseks üle riigi. Valitsemise kulude kokkutõmbamine on olnud üks konkreetne asi, millele on valitsus praegu palju energiat pannud. Rahandusministeerium on väga palju tööd teinud selleks, et valitsuse lauale viia hulgaliselt ettepanekuid, milliseid muutusi riigivalitsemises võiks teha. Näiteks erinevaid asutusi reorganiseerida ja ümber vaadata eurorahade jagamise bürokraatia. Seal on väga palju edasi mindud ja sisu loodud. Veel ei ole avalikustatud lõppotsuseid. Haldusreformi teema aktiviseerumine ja riigi kulude kokkutõmbamise temaatika on olnud selle hinde positiivsemaks minemise taga.
Murekohaks on see, et mitmed elulise tähendusega riigivalitsemise teemad ei saa väärilist tähelepanu ja niiöelda tõhususest räägitakse Riigireformi kontekstis liiga üldiselt.
Kui kulusid vähendada, siis ühel või teisel viisil peab jõudma ka nende teenusteni, mida inimestele otsustatakse. Üks asi, millega valitsus täna ei ole veel tegelenud, on valikute tegemine avalikes teenustes. Kindlasti jääb mõni teenus kuskil kehvemaks kui kulusid kärbitakse. Näiteks Maanteeamet, kes on suuri samme astunud edasi e-teenustega tahavad kvaliteeti saavutada, seega peavad mõned kontorid kinni panema ja viima e-kanalitesse. Radari kolleegiumil ootus valitsusele on see, et selgeks mõelda valikute kohad. Öelda välja, kus kohal me tegelikult tahame seda teenust parandada, säilitada ja mis on need kohad, kus me peame tagasi andma.
Avalike sektorite töötajaid igal aastal natukese haaval vähendatakse töökohti. Aga tulemus on ikkagi see, et piisavalt raha, et midagi tarka ette võtta järele ei jää.
Üks teemade ring on kärpimise loogika. Süsteemsemad muutused ja võimalus teha targemini tööd, tuleb ikkagi suurematest reformidest. Radari kolleegiumile tundub, et valitsus ei ole suutnud reformi elluviimist viia mõjusalt ametnikeni. Riigi tippametnikud, asekantslerid, kantslerid, peadirektorid, osakonna juhatajad on need inimesed, kes muutusi juhivad. Kindlasti suur ülesanne poliitikutele on praegu see, et teha ametnikud nende muutuste agentideks ja tagada, et nad eest veaksid olulisi reforme, valikukohti, otsuseid ja oleks neile toeks raskete otsuste tegemisel.
Eesti Tööandjate Keskliidu ja mõttekõja Praxis algatatud Riigireformi Radar hindab reformi edenemist kord kvartalis. Kas järgmises kvartalis läheb asi paremaks või halvemaks?
Loodame optimistikult, et valitsus on järjekindel ja pingutab edasi. Nii nagu on kolme kuuga tubli samm edasi astutud, usume, et sügisel saame näha, kuidas on tehtud valikuid avalike teenuste sisus ja jõutud nende valikutega ka ametnikeni.