Esmaspäevases Vikerraadio Reporteritunnis andis omapoolsed kommentaarid teemale, kas riigi soov raha laenata on tabu või majanduskasvu võluvits, Praxise vanemanalüütik, Essexi ülikooli vanemteadur Alari Paulus.
Kuigi riigi laenuvõtmise teema on olnud viimastel aastatel pigem tabu, on Pauluse kohaselt riigirahanduse seisukohast tegu olulise tööriistaga. Seejuures on analüütik pigem sama meelt Eesti Panga arvamusega: „Majandus on hetkel sellises seisus, kus seda pole vaja otseselt stimuleerida. Laenu võtmine on omaette põhjendatud otsus, kindlasti peaks see haakuma pikaajaliste eesmärkidega, lähtuma poliitilistest prioriteetidest ja mitte põhinema poliitloosungitel.“
„Veel peaks mõtlema ka sellele, kas maksab hetkel, n-ö headel aegadel, kiirustada suure laenu võtmisega, kui riigieelarvesse võib ilmuda Euroopa Liidu struktuurifondide eeldatavast lõppemisest tingitud auk,“ ütleb Paulus. Tema sõnul ei ole kategooriliselt „jah“ või „ei“ otsustamine n-ö esimesel minutil põhjendatud: laenu võtmise kõrval on struktuurifondidest rahastuse taotlemine hetkel veel võimalik.
Samas tõdeb Paulus, et Euroopast raha taotlemisel on omad kriteeriumid, mis võivad osutuda ebasoodsamaks kui laenu võtmine. Muuhulgas ei pruugi Euroopa projektirahastuse tasuvusmäära ja tasuvusaja tingimused olla piisavad pikaajalisema eesmärgi elluviimiseks. „Pikema tasuvusajaga projektide juures võib tõepoolest kaaluda omarahastuse kasutamist, laenuhoova järele haaramist – seda taas juhul, kui pikaajaline eesmärgi toetamine põhjendatud on,“ lausub Paulus.
Analüütiku sõnul tuleks projektide puhul silmas pidada, et hoidutaks tondilosside rahastamisest. „Infrastruktuuri suuremahulised projektid kõlavad paberil hästi, kuid kas terves ulatuses neljarealiste maanteede väljaehitamine on põhjendatud, kas ummikuid saaks lahendada ka odavamate vahenditega, peaksid olema küsimused, mis ei lase Euroopa rahadesse nii kergekäeliselt suhtuda,“ tähendab Paulus. Projektide sobilikkuse hindamisel ja rahastuse otsimisel võiks kõlama jääda Pauluse mõte: „Mida Eesti oma rahade eest ehitamisel kuidagi otstarbekaks ei pea, ei tohiks jääda ka Euroopa maksumaksjate kanda.“