Koalitsiooninõukogu lükkas eile resoluutselt tagasi Reformierakonna ettepaneku hakata arutama pensioniea tõstmist. Sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul tuleb teema varem või hiljem selgeks rääkida.

Sotsiaalminister Maret Maripuu kinnitusel oli pensioniea tõstmine koalitsiooninõukogus jutuks põgusalt ning vähemalt enne 2016. aastat, mil pensioniiga ühtlustub nii naistel kui meestel 63. eluaastani, muudatusi ei tule.

«Kuna teemaks oli pensionäride olukorra parandamine ja koalitsiooni lubadus kahekordistada nelja aastaga pensione, siis sai ära märgitud, et mingil hetkel on ka pensioniea tõstmine teema, mida peame arutama,» selgitas Maripuu.

Ajend euroliidu maadest

Minister lisas, et ajend teema ülesvõtmiseks tuli osaliselt Euroopa Liidu liikmesriikide tippkohtumiselt Barcelonas 2001. aastal ning selle teemaga tegelnud sotsiaalreformi komisjonilt.

«Barcelona kohtumisel leiti, et üldine trend võiks olla pikendada töötamise iga 65. eluaastani, ning mõned riigid on endale ka tähtajad seadnud,» rääkis Maripuu.

Sotsiaalminister tõi näiteks Suurbritannia, kus on kavas tõsta 2020. aastaks naiste pensioniiga praeguselt 60. eluaastalt sarnaselt meestega 65. eluaastani.

Maripuu nentis, et eestlaste keskmist eluiga arvestades ei ole kiirustada mõistlik. Ta lisas, et igal liikmesriigil on õigus seada oma tähtajad ja vanusepiir ilma siduvate kohustusteta.

«Paanikaks ei ole põhjust, kuid oleks aus arutleda, kas ja millal me selle peale läheme,» sõnas Maripuu. Ta lisas, et kui pärast 2016. aastat tuleb päevakorda pensioniea edasine pikendamine, siis oleks see mõeldav tempos nelja aasta jooksul üks lisa-aasta.

Partnerid ei nõustu

Sotsiaaldemokraatide aseesimehe Eiki Nestori sõnul ei ole pensioniea pikendamist kirjas koalitsioonileppes, ehkki selle sõlmimise ajal käis Reformierakond sama idee välja. Nestor ütles, et seetõttu ei saa pensioniea tõstmise küsimus ka nüüd kujuneda tõsiseks arutelu teemaks.

«See ei ole esimene probleem, kas pensioniiga on madal või ei. Pigem on asi selles, et meil on palju Nõukogude ajast pärinevaid erandeid, kus teistest varem pensionile minevad inimesed võidavad ülejäänud pensionäride kulul,» ütles Nestor. Sellist pensioni saavad näiteks kaevurid ja baleriinid.

Nestori sõnul tuleks nende inimeste pensionid lahendada tööõnnetus- ja kutsehaigusekindlustuse raames. «Enne kui seda korda pole muudetud, ei ole mõtet pensionea muutmisest üldse rääkida,» rõhutas ta.

Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liikme Taavi Veskimägi sõnul tuli koalitsioonipartnerite ettepanek ootamatusena. «See oli vaid Reformierakonna idee ja vajab poliitilist konsensust. Hakata seda ülejala arutama pigem pärsib kokkulepeteni jõudmist,» leidis ta.

«Arutelud, kuidas töötavatest inimestest veel rohkem välja pressida, ei ole praegu aktuaalsed,» lisas Veskimägi.

Oodatult sattus oravapartei maakuulamine terava kriitikatule alla ka opositsioonis. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Jaak Aab nimetas ettepanekut pensioniiga tõsta Eesti inimeste keskmist eluiga arvestades kohatuks ja inimvaenulikuks.

Tsentristide terav kriitika

«Keskmine eeldatav eluiga Eestis on napilt üle 70 eluaasta. Seega jääks pensioni nautimise aeg väga lühikeseks,» märkis Aab.

Eesti elanike lühikesele elueale viitas ka ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga.

«Omaette küsimus on ka see, kas neile inimestele oleks üldse piisavalt töökohti, kui meil kehtib seadus, mis lubab 65-aastase inimese riigiametist päevapealt vallandada,» märkis ta.

Samas nentis Taliga, et pensioniea tõstmist tulevikus täiesti välistada ei saa.

Debati ajalugu

• Peaminister Andrus Ansip ennustas mullu suvel, et Eestil seisab ees vanaduspensioniea piiri nihutamine. Tema sõnul ei ole see veel järgmise viie aasta, kuid 15–20 aasta küsimus.

• Tänavu veebruaris põhjustas poliitikute seas suurt poleemikat Tööandjate Keskliidu manifestis kajastatud eesmärk tõsta üldine pensioniiga järk-järgult 67. eluaastani ning jõuda selleni, et töötamast loobujate keskmine vanus 2010. aastaks oleks 65 eluaastat.

• Euroopa Liit taotleb aastal 2000 sõnastatud eesmärkidega liikmesriikides tööhõive määrade tõstmist, tööelu pikendamist ja jätkusuutlike pensionisüsteemide tagamist.

• Aastaks 2010 peaks keskmine tööjõust väljumise vanus tõusma ELis 65 eluaastani, vanemaealise (55–64 aastat) tööjõu hõive määr jõudma 50 protsendini ning üldine tööhõivemäär tõusma 70 protsendini.

• Eestis on vanemaealise tööjõu hõive määr eesmärgiks seatud taseme juba ületanud. Pensionile jääjate keskmine vanus on 61 eluaasta juures.

Pensionile minek Euroopas

• Euroopas on kõige kõrgem pensioniiga nii naistel kui meestel – 67 aastat – Rootsis, Taanis ja Norras.

• Saksamaa võttis tänavu vastu otsuse tõsta pensioniiga praeguselt 65. eluaastalt 67. eluaastale 2027. aastaks. Üheksas riigis, sealhulgas Soomes, Prantsusmaal, Hollandis ja Iirimaal, saavad inimesed vanaduspensionile 65-aastaselt.

• Leedus saavad naised pensionile 60- ja mehed 62,5-aastaselt, Lätis naised 61- ja mehed 62-aastaselt, Läti on võtnud vastu otsuse tõsta naiste pensioniiga meestega võrdseks.

Allikas: sotsiaalministeerium

Pensionile minek Eestis

• Praegu saavad pensionile minna 1947. aastal sündinud naised, kellel on vanust 59,5 aastat. 1953. aastal sündinud naistel tuleb tööl käia 63. sünnipäevani.

• Praeguse seaduse järgi on alates 2016. aastast meeste ja naiste vanaduspensionieaks võrdselt 63 aastat. Selle aasta alguse seisuga oli vanaduspensionäre 291 580.

• Kehtiva seaduse järgi on õigus vanaduspensionile isikul, kes on saanud 63-aastaseks ja kellel on 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži.

———————————————————————–

Spetsialistid on äraootavad

Jaak Leimann, Tallinna Tehnikaülikooli professor:

Pensionide tõstmiseks peaks valitsusel seda inflatsiooniraha küll piisavalt käes olema, kogunenud on ka korralikud reservid. Pensione peab igal juhul tõstma, sest hinnatõus on väga suur ja see lööb eeskätt väiksema sissetulekuga inimesi. Kui see tõus on isegi kahekordne, nagu lubatud, ei pruugi see kõrge inflatsiooni tingimustes olla üldsegi mingi eriline tulemus.

Ilmselt tuleb lähema 10 aasta jooksul ära teha ka pensioniea alguse muutmise otsus.

See oleks muidugi halb uudis neile, kes praegu on jõudmas 50. eluaasta piirile, kuid noorematele on sellest üsna ükskõik. Arvestades rahvastiku struktuuris toimuvaid muutusi, on aga pensioniea muutmine paratamatu.

Võib-olla peaks tulevane süsteem olema paindlikum, sest mõnel elualal pole ilmselt mõeldav nõuda 65 eluaasta juures täisjõuga tööd, see võib muutuda isegi ohtlikuks. Peaks ringi vaatama ja õppima teiste riikide kogemustest.

Andres Võrk, uuringukeskuse Praxis analüütik:

Meie pensionisüsteem on paigas aastani 2016, mil naiste pensioniiga peab jõudma meeste omaga samale tasemele, 63. eluaastale. Aga nominaalne pensioniiga ja see, millal reaalselt pensionile jäädakse, on ikkagi kaks eri asja. Valitsus peab seda asja kompleksselt vaatama.

Minu arvates on möödapääsmatu, et tulevikus peab pensioniiga algama 65. eluaastast.

Kui valitsuskoalitsioon tahab praegu kahekordistada pensione, siis see tooks tulevikus kaasa väga suure pensionikulude surve. Valitsuse vaatevinklist lahendaks probleemi samaaegne pensioniea nihutamine.

Väide, et eestlaste madal keskmine eluiga ei võimalda pensioniea alguse nihutamist arenenud lääneriikidega samale tasemele, on populistlik.

Minu hinnangul võiks valitsus siiski pensioniea alguse muutmisega paar aastat oodata, kui on selgunud, kuidas hakkab vabatahtlik teine sammas mõjutama kogu pensionisüsteemi kulutusi.