Maailma majandusfoorumi (WEF) koostatav maailma riikide soolise võrdsuse raport koondab andmeid 135 riigi kohta ja Eesti on tänavu 60. kohal.

Tabeli esikohti hoiavad nagu ikka Skandinaavia maad ja teised jõukad Euroopa riigid, kuid Eesti positsioon on eriti kehv, sest meist paremas seisus on isegi Uganda, Burundi ja Mongoolia, rääkimata naabritest Lätist, Leedust ja Venemaast.

Veelgi kurvem – ja üllatavam – on see, et Eesti on tabelis iga aastaga järjest tahapoole nihkunud. 2006. aastal, kui WEF iga-aastast raportit koostama hakkas, oli Eesti 29. kohal. Sealt edasi oleme ainult langenud: 2008. aastal 37. kohale, 2010. aastal 47. kohale ja tänavu siis juba 60. kohale.

Palgalõhe on väga suur

„Eesti aastate lõikes tahapoole kukkumist võib seletada sellega, et kuigi meil on mitmel alal naiste näitajad rahvusvahelises võrdluses head, on lüngad teistel aladel (näiteks osalus poliitikas, töötasu jne) sedavõrd suured, et indeksi järgi oleme aastate lõikes allapoole liikunud,” ütles sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna juhataja Hede Sinisaar. „Meeles tasuks pidada ka seda, et soolised lõhed kipuvad majanduse kasvades suurenema,” lisas ta.

Sama kinnitas ka Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik Marre Karu. „Meil on väga suur sooline palgalõhe, mis Ugandas ja Burundis ei ole nii suur.

Palgalõhe on seotud tööturu iseloomu ja üldise palkade erinevusega. Eestis on üldse palkade erinevused väga suured ja suur on ka sooline ametialane segregatsioon, naised töötavad sagedamini just madalapalgalistel ametikohtadel. Burundis aga töötab suurem osa inimesi põllumajanduses, mistõttu on töö iseloom väga erinev. Võimalik, et seal on ka lühemad karjääriredelid, mis tekitavad palkade erinevust või ka segregatsiooni,” ütles Karu.

Peale majandusliku aspekti vaatleb raport riike ka poliitilisest, hariduslikust ja tervise seisukohast. Pingerida luuakse selle järgi, kus eri sugude esindajatele võrdsemalt hüvesid jagatakse ja võimalusi antakse. Eesti on teiste riikidega võrreldes palkade poolest viimaste seas, peale selle on meie näitajad langenud ka alg- ja keskhariduse puhul. See-eest on meil head näitajad naiste suures tööhõives, lausa esikoht kuulub meile aga kutse- ja tehniliste töötajate soolise võrdsuse tabelis. Kokkuvõtteks: meie naised käivad meestega võrdselt tööl ning on meestega võrdselt haritud ja oskuslikud, aga palka saavad meestest oluliselt vähem.

Kuid kas Eesti on soolise võrdsuse puhul tõepoolest kehvemas seisus kui puruvaesed Aafrika riigid, mis meid tabeli järgi justkui edestaksid? Nii sotsiaalministeeriumi kui ka Praxise analüütikud kinnitavad, et nii hull meie olukord ei ole, sest arvesse tuleb võtta hulka tegureid. „Raportis mõõdetakse soolisi erinevusi ressurssidele ligipääsetavuses ehk vahesid meeste ja naiste vahel erinevates eluvaldkondades. Oluline ei ole mitte riikide üldine tase teatud vallas või näiteks üldine ressursside kättesaadavus, vaid just soolised erinevused kättesaadavuses,” tõi sotsiaalministeerium esile ühe olulise teguri.

Igale näitajale – olgu siis palga- või tervisenäitajale – on seatud kindel sihttase, milleks on enamiku tunnuste puhul võrdne arv naisi ja mehi. Võrdlusbaasiks kasutatakse seda, kui palju erinevad naiste näitajad meeste vastavatest näitajatest.

Teistsugune võrdsus

„Sooline võrdsus Ugandas ja Burundis on väga teistsuguse iseloomuga kui Eestis, sest üldine heaolu ja elatustase on seal madalamad, kuid seda tasemetevahet indeks arvesse ei võta, vaid võtab arvesse meeste ja naiste erinevust. Meil on näiteks palju suurem sooline palgalõhe, kuid üldiselt sissetulekutasemelt kuulume kõrge sissetulekuga riikide hulka, Uganda ja Burundi aga madala sisetulekuga riikide hulka. Samuti on oluliselt kõrgem meie eluiga ja ka haridustase – Ugandas on vaid 65% naistest kirjaoskajad.

Vähem arenenud riikides on väiksemad lõhed, kuid paljud olulised näitajad on üldiselt märkimisväärselt madalamal tasemel. Seega ei saa öelda, et neil on võrdõiguslikkuse edendamise olukord parem,” ütles Karu.
WEF-I RAPORT
Tulemused

Raportis antakse igale riigile hindeid vahemikus 0–1. Null tähistab täielikku soolist ebavõrdsust ja üks täielikku võrdsust. Eesti sai koguarvestuses 0,6977 punkti.

Tabeli esikümme:

1. Island 0,8640

2. Soome

3. Norra

4. Rootsi

5. Iirimaa

6. Uus-Meremaa

7. Taani

8. Filipiinid

9. Nicaragua

10. Šveits

13. Saksamaa

15. Läti

18. Ühendkuningriik

21. Kanada

22. USA

34. Leedu

….

59. Venemaa

60. Eesti 0,6977

….

133. Tšaad

134. Pakistan

135. Jeemen 0,5054

Kõrge sissetulekuga Euroopa riikidest on halvemal kohal Küpros, Itaalia, Ungari, Kreeka ja Malta.
Eesti soolise võrdsuse arengut rahastab Norra kuningriik

Seni palgalõhe küsimusse pehmelt öeldes leigelt suhtunud valitsus sai möödunud suvel lõpuks valmis meeste ja naiste palgalõhe vähendamise tegevuskava. Paraku ei peeta selle finantseerimist ilmselt riiklikult prioriteetseks, sest valdavat rahastust oodatakse Norrast.

Tegevuskavas lubatakse panustada peamiselt teavitus- ja koolitustegevusse.

Norra finantsmehhanismist saab Eesti kuni 2014. aastani kokku 23,68 miljonit eurot, kuid peale soolise võrdsuse temaatika kulub raha ka keskkonnasõbraliku tööstuse uuendamiseks, rahvatervise parandamiseks ja teadustöö arendamiseks.

Soolise võrdsuse valdkond saab nimetatud summast kokku umbes neli miljonit eurot eri projektide tarbeks. Projektiti jääb Norra kanda 85% summadest, Eesti riik paneb juurde vaid 15%. Lisaks rahastab soolise võrdsuse edendamiseks ette võetavid projekte ka Euroopa struktuurifond.

Eesti võrdse kohtlemise voliniku kantseleis on ametis kaks inimest: volinik Mari-Liis Sepper ja tema nõunik. Eelmise riigikogu koosseisu ajal peetud plaanide kohaselt peaks kantseleis töötama vähemalt neli nõunikku.

Sellist koosseisu võimaldava rahastuseni pole jõutud, mistõttu on soovolinik Sepper pidevalt tööga üle koormatud ja kaasuste menetlemine venib. Voliniku selle aasta eelarve oli kokku veidi üle 60 000 euro.

Naiste diskrimineerimine käib isegi riigi tähtsaimates asutustes

Kuigi soolist palgalõhet võiks pigem oodata üheselt kasumile orienteeritud erasektorist, näitab tegelikkus, et ka riigiasutused kasutavad naisi häbenematult ära ja maksavad neile ebaõiglaselt väikest palka.

Sel sügisel raputas avalikkust ajalehes Postimees avaldatud artikkel, et paar viimast aastat kehtis PRIA-s kord, kus pikaajaliselt lapsehoolduspuhkuselt tulijatele maksti ajutiselt 10 protsendi võrra varasemast väiksemat palka.

Pärast meedia raevukat tähelepanu ja avalikkuse pahameeletormi maksis PRIA naistele kärbitud summad siiski välja.

2009. aastal kirjutas Eesti Ekspress, kuidas kaitseministeerium koondas meestega võrdset palka nõudnud naise. Nimelt avastas kõrgharidusega kolme lapse ema, et kaitseministeerium maksab talle sama juristitöö eest vähem palka kui keskharidusega meestele.

Pärast toonase soovoliniku Margit Sarve sekkumist kaitseministeerium küll kompenseeris osa nõutud summast, kuid esitas naisele järgmisel päeval koondamisteate.

Allikas: Raport: Eestis on soolise võrdsuse seis halvem kui Ugandas, Eesti Ekspress