Kuigi Eestist liiguvad mujale pigem lihtsama töö tegijad, on Eestisse sisseränne meile toonud suuremas osas kõrgharitud inimesi. Sellisele tulemusele on jõudnud Kristi Anniste ja poliitikauuringute keskuse Praxise töö tulemusena valminud uuring «Rändetrendid maailmas, Euroopas ja Eestis».

See näitab, et Eestist rändavad välja enamasti nooremas tööeas inimesed. Erinevalt üldisest Euroopa Liidu suundumusest, mille kohaselt rändab liikmesriikide vahel keskmisest rohkem kõrgelt haritud inimesi, rändavad Eestist välja pigem madalama haridustasemega inimesed. Sisserändajate seas on ülekaalus nooremas tööeas inimesed ning mehed.

Kui Euroopa Liidus on sisserändajate haridustase keskmisest madalam, siis Eestisse tulnud sisserändajate haridustase on kõrgem siinsest keskmisest ning kõrgem haridustase peegeldub ka sisserändajate keskmisest kõrgemates ametikohtades. Mehed näevad väljarännet sagedamini ajutisena, naiste seas on aga rohkem püsivalt väljarännanuid.

Näiteks oli pool aastatel 2000–2011 Eestist püsivalt lahkunud inimestest põhiharidusega, samas kui püsielanike seas oli see näitaja 2000. aastal 35 protsenti. Kesk- ja kõrgharidusega inimeste osakaal oli jäädavalt lahkunute seas püsielanikega võrreldes aga alaesindatud. Väljarännanute keskmisest madalam haridustase peegeldub ka nende ametialases jaotumuses, kus alaesindatud on juhid ja tippspetsialistid ning üleesindatud teeninduses töötanud inimesed ja töötud.

Eestist on aastate jooksul lahkunud palju rohkem inimesi, kui siia tulnud. Alates 2015. aastast on aga toimunud olulised muutused: rändesaldo muutus esimest korda positiivseks ning jäi selliseks ka 2016. aastal. Arvestades viimase aastakümne sisserände järkjärgulist sagenemist Euroopasse ja Eestisse, aina suurenevat muret töökäte puuduse üle meie riigis ning asjaolu, et peamises väljarändeeas olev põlvkond Eestis on varasemast väiksem, ei ole kuigi tõenäoline, et muutuksime lähiajal taas väljaränderiigiks, märgitakse uuringus.

Allikas: Ränne toob meile kõrgharitud inimesi, Postimees