Rahvakogu algatusrühm on oma otsustes järginud konsensuse printsiipi, mis tähendab, et kõik senised sammud on olnud heaks kiidetud nii parlamendierakondade, vabakonna esindajate, Praxise töötajate kui Harta12 algatajate poolt, rahvakogu toimumise põhimõtted peaksid paika saama järgmise nädala lõpuks.
Eesti Koostöö Kogu juhataja ja rahvakogu algatusrühma koordinaator Olari Koppel lisas, et Eesti Koostöö Kogu poolt koordineeritav algatusrühm hoiab oma tööga pidevalt kursis ka presidenti, kelle egiidi all rahvakogu töötab.
Koppeli sõnul käib rahvakogu algatusrühma sees normaalne, sisuline ja väga kaalukate argumentidega diskussioon selle üle, millise metoodikaga läbi viidud arutelupäev annab rahvakogu üldeesmärgi saavutamiseks võimalikult parima tulemuse.
“Pean seesugust töökorraldust õigeks, kuivõrd see välistab nõndanimetatud teerullitaktika, mille ilminguid poliitikutele ja erakondadele sageli ette heidetakse,” ütles Koppel Delfile.
Teisalt tähendab see tema sõnul, et kokkulepete ja otsusteni jõudmine võib võtta veidi rohkem aega. “Rahvakogu algatusrühmas oleme kokku leppinud, et järgmise nädala lõpuks on vaja see konsensus saavutada,” lausus Koppel ja lisas, et siis saab rääkida ka detailidest.
Väidetavalt on presidendi eestvedamisel jääkeldriprotsessile järgnenud rahvakogu eestvedajad eri meelt, millises vormis internetis laekunud ettepanekuid edasi arutama hakata – kas kutsuda kokku poliitikutest, ekspertidest ja aktivistidest rahvakogu või valida rahvastikuregistrist juhuvalimiga kuni tuhat rahva esindajat.
Rahvakogu töö korraldamiseks on Eesti Koostöö Kogu eelarves praegu ette nähtud 20 000 eurot. “Kui selleks mingil põhjusel ei peaks piisama, siis tuleb leida kas lisavahendeid või üritada väiksemate kuludega läbi ajada,” ütles Koppel rahaliste vahendite kohta.
Koppel meenutas, et üldeesmärgiks, teatavasti, on kõiki asjasthuvitatud kodanikke kaasates pakkuda riigikogule välja ettepanekud kehtivate valimisseaduste ja erakonnaseaduse muutmiseks.
Samuti on eesmärk töötada välja ettepanekud selleks, kuidas peatada sundparteistamist, kuidas edendada erakondade sisedemokraatiat ning kindlustada kodanike osalus poliitika tegemise protsessis ka valimiste vahelisel ajal, loetles Koppel.