Et erivajadusega noored ei jääks pärast kooli lõpetamist koju istuma, vaid leiaks endale jõukohase töö, vajavad nad toetust ja abi nii lähedastelt kui ka õppeasutustelt ja tööandjatelt.

Pärast kooli lõpetamist on tööturule raske siseneda kõigil noortel, kuna neil puudub töökogemus, mida tööandjad sageli eeldavad. Ka noorte tööotsimisoskused on tagasihoidlikumad ja töö leidmist toetav sotsiaalne võrgustik alles kujunemas.

Terviseseisundist või puudest tingitud erivajadusega inimesed vajavad aga töö otsimisel ja töölkäimisel lisaabi.

Aastatel 2006–2012 lõpetas Eestis kutse- või kõrgkooli 2264 kuni 30-aastast noort, kellel oli lõpetamise ajal puue ja/või töövõime kaotus. 2013. aastal töötas maksu- ja tolliameti andmetel 67 protsenti erivajadusega noortest koolilõpetajatest. Võrdlusgrupis ehk erivajaduseta noorte hulgas oli töötavate osatähtsus kümme protsenti suurem.

Erivajadusega noorte koolilõpetajate hulgas on registreeritud töötute osatähtsus 16 protsenti, mis on võrdlusgrupi tasemest neli protsendipunkti suurem. Kusjuures, mida hilisem lõpetamise aasta, seda enam on kutse- ja kõrgkooli lõpetajate hulgas end töötukassas töötuks registreerinuid.

Oluline sotsiaalse kaasatuse indikaator, mida riigid jälgivad, on ka NEET-noorte osatähtsus. NEET-noored on need, kes ei tööta ega ka õpi. Erivajadusega noortest moodustavad nad Eestis veerandi, võrdlusgrupis on nende osatähtsus aga 19 protsenti.

Töötukassa analüüsi järgi on erivajadusega noorte haridustase madalam, kuid ka õppekavade valik kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides kitsam. Samuti on nende töine sissetulek kuni 30 protsenti väiksem.

Et olukord välja selgitada ja teada saada, kuidas selliseid noori aidata, koostas töötukassa koolilõpetajate edasise käekäigu põhjaliku analüüsi ja tellis Praxisest veel ühe uuringu.

Täpsemalt soovis töötukassa teada, kuidas lähevad erivajadusega noored pärast kooli lõpetamist tööle, millised on peamised kitsaskohad ning kuidas oleks võimalik neid ületada.

Praxise uuringu tulemusi huvilistele tutvustanud hariduspoliitika analüütik Hanna-Stella Haaristo pidas väga oluliseks koostada erivajadusega noortele üleminekuplaan, mis käiks nendega kaasas ühest õppeasutusest ja töökohast teise ja mida näeks ka töötukassa.

Uuringu käigus noortega vesteldes selgus tema sõnul, et selliseid plaane teevad vaid üksikud õppeasutused ja sageli jäävad need tavalise CV tasemele.

Tegelikult peaks selline plaan olema koostatud noore aktiivsel osalusel, tema individuaalseid omadusi ja toimetulekut arvestades. Seejuures on tähtis kohalike omavalitsuste ja sotsiaaltöötajate roll. Tööturul osalemiseks on aga noortele vaja anda oskusi, teadmisi ja kogemusi, mida tööandjad väärtustavad. Selleks peab pakutav haridus vastama töömaailma vajadustele.

Teisalt peavad ka noored ise oskama teha teadlikke karjäärivalikuid, lähtudes oma oskustest ja võimetest. Uuring näitas, et kuigi haridusasutused soovivad erivajadusega noori kaasata ning luua neile tööturul osalemiseks võrdseid võimalusi, võivad nad tegelikult olla diskrimineerivad või tõrjuvad.

Võrdsete võimaluste tagamiseks tuleb erivajadusega noortele pakkuda kvaliteetset karjäärinõustamist juba üldhariduse tasemel ehk põhikooli lõpus. Lisaks tuleb tagada, et õpetajakoolituses märgataks ja arvestataks erivajadusega õppijate vajadusi. Omaette probleem on seotud erivajadusele vastava ja ligipääsetava elukoha, aga ka transpordivõimaluste olemasolu.

Uuringu korraldajad pidasid väga tähtsaks tööandjate teadlikkust, kuidas toetada erivajadusega noori koolist tööle siirdumisel. Selleks peaksid tööandjad olema erivajadustest rohkem teadlikud.

Sageli puudub neil aga info tööle kandideerivate või tööle võetud noorte erivajaduse kohta, samuti sellest, millistel erialadel nad töötada saavad ja millised oskused neil on.  Noortele tuleks aktiivsemalt pakkuda võimalusi töötada või teha praktikat kaitstud töö keskustes.

Lahendused noorte hinnangul

Tugiisiku teenuse kättesaadavuse suurendamine.
Ligipääsetavate elamisvõimaluste tagamine.
Transport, et oleks võimalik liikuda, kui sobiv töökoht asub eemal.
Paindlikud töövõimalused: kodu- ja kaugtöö võimalused, osaline tööaeg.
Tööandjate teadlikkuse suurendamine erivajaduste teemal.
Kogemusnõustamise võimaluste suurendamine.
Põhjaliku ülevaate koostamine vabadest töökohtadest.

Lahendused vanemate hinnangul

Parandada karjääriõpet ja -nõustamist, nii et erivajadustega noortel oleks võimalik tutvuda mitmesuguste erialadega juba enne kooli astumist.
Suurendada tööandjate teadlikkust puudeliikide kohta.
Teha tööandjatele töökoha kohandamiseks mõeldud vahendid kättesaadavamaks.
Parandada tugiteenuste kättesaadavust ja paindlikkust (tugiisik, transport kodust tööle ja tagasi).
Tööandja võiks olla kooli või töötukassa kaudu ette teadlik noore erivajadusest.

eri noored tööle PM

Allikas: Puudega noored vajavad pärast kooli tööle minekul abi, PM