Rahastamisstiimulid ei motiveeri apteeke kliente põhjalikult nõustama.

Eesti apteegiteenus seisneb praegu peamiselt ravimite väljastamises ja väljastatavate ravimite alases nõustamises. Apteekide rahastamismudel on tekitanud olukorra, kus apteegiteenuse pakkuja peamine äriline motivatsioon on müügitegevus. Rahastamisstiimulid ei motiveeri apteekreid ravimite õige kasutamise kohta individuaalset põhjalikku nõustamist pakkuma.

Maailma apteegiteenuse arengus on viimasel ajal toimunud olulised muutused. Ravimite mõistliku tarvitamise soodustamisele on hakatud rohkem tähelepanu pöörama. Eesmärk on vältida ravimite tarvitamisel tekkivaid negatiivseid kõrvaltoimeid ja parandada ravi edukust.

Pealegi on paljud riigid (sh Rootsi, Holland, Ühendkuningriik) kaasanud apteekreid ka muudesse tegevustesse: nt ennetustegevus, krooniliste haigete jälgimine ja tervisealane nõustamine. Teaduskirjanduses ja riikide praktikas on kujunenud uus mõiste: farmatseutiline hool. Selle keskmes on patsient ja tema vajadused ning eesmärk on patsiendi elukvaliteedi parandamine.

Kõrvaltoimete risk suureneb

Ravimite kasutamine on järjest kasvanud (vt joonis 1 all) ja ligi veerand patsientidest kasutab samal ajal kahte või rohkemat retseptiravimit (Volmer et al. 2012). Seega on ka suurem kõrval- ja koostoimete risk. Eestis on uuritud ravimite kõrval- ja koostoimeid erakorralise meditsiini osakonda pöördumiste põhjustena (Raudsepp et al. 2011). Leiti, et ravimi kõrval- või koostoime tõttu pöördujaid oli vaadeldud juhtumitest 6,4%. Paljud teadlased, arstid ja proviisorid on rõhutanud kõrval- ja koostoimete ennetamise ja avastamise tõhustamise vajadust.

Nõustamise ja patsiendi eest hoolitsemise kvaliteedi parandamiseks on üks võimalus apteegiteenuse tervishoiusüsteemiga paremini lõimimine. Tähelepanu vajab apteekide roll kõrvaltoimetega tegelemisel ja ravi järjepidevuse tagamisel.

Näiteks Holland ja Rootsi juurutavad sellist nõustamist, mis lähtub patsiendi vajadustest. Inimest, kes alustab esimest korda ravimi võtmist või võtab palju ravimeid korraga, nõustatakse apteegis põhjalikumalt. Seevastu näeb apteeker kogenud patsiendi puhul infosüsteemist, et väga põhjalikku nõustamist ei ole vaja.

Praeguse puhtalt juurdehindluspõhise rahastamise asemel võib teenuse kvaliteedi ja efektiivsuse parandamiseks anda paremaid stiimuleid eri apteegiteenuste rahastamise eristamine.

Tähelepanu maa-apteekidel

Rahastamise eristamine võimaldab ehk ka paremini arvestada eri taustaga apteekide vajadusi, näiteks linna- ja maa-apteekide eripära.

Maa-apteekide toimetulekuga tegelemine on ühtlasi apteekide rolli arendamise eeldus. Kuivõrd apteekide käive sõltub suuresti väljakirjutatud retseptidest (62% käibest moodustavad retsepti­ravimid), võib piirkonnas paikneva perearstipraksise või muu tervishoiuasutuse (nt hooldekodu) olemasolu või selle kadumine mõjutada oluliselt apteegi jätkusuutlikkust.

Praeguse apteegiteemalise diskussiooni valguses tuleks küsida: millist apteegiteenust ühiskond soovib? Tuleks hinnata apteegiteenuse vajaduse mahtu ja otsustada, kui paljude inimesteni peab apteegiteenus füüsilise müügiüksusena jõudma. Ühtlasi ka seda, kui palju tugineme muudele viisidele (nt internetiapteek, kohalik kojukanne, apteegibuss). Peale eespool nimetatu tuleb veel küsida, milline peaks olema apteekides pakutav teenus – kas peale ravimialase nõustamise ka muu nõustamistegevus – ja kuidas tagatakse teenuste kvaliteet.

Ilmselt peaks apteegiteenust arendades arvestama patsiendi loogilist liikumisteekonda tervishoiusüsteemis. Patsiendikesksust saab toetada selge ülesannete jaotus ja info vahendamine tervishoiu eri osapoolte vahel. Patsiendile kui teenusesaajale peab olema selgelt arusaadav, kust ta millist abi saab ja kuhu peaks konkreetsetel juhtudel pöörduma. Maailma (ja ka Eesti) tervishoiusüsteem on muutunud niivõrd keeruliseks võrgustikuks, et strateegilisi suunavõtte on võimalik teha ainult kõigi osapoolte koostöös.

Avaldatud on Praxise analüüs „Kaasaegse apteegiteenuse roll esmatasandi tervishoiu osana Eesti tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel”, mis sisaldab muu hulgas võimalusi apteegiteenuse arendamiseks ja paremaks tervishoiusüsteemiga integreerimiseks. Analüüsiaruanne on kättesaadav Praxise kodulehel.

Allikas: Priit Kruus: Apteekritelt oodatakse rohkem nõuandeid, EPL