President Toomas Hendrik Ilves avas esmaspäeval Haljala gümnaasiumis „Tagasi kooli” nädala, mis lõpeb täna, 23. oktoobril.

Virumaal Haljala gümnaasiumis nägi esmaspäev välja pisut teistmoodi kui tavaline koolipäev. Veidi enne keskpäeva õppisid algklassid kooli ümbruse puid tundma, aga gümnaasiumiklassid kogunesid aulasse, et kuulata presidendi koolitundi.
Vanemate kõrval on just õpetajad tema käekäiku kõige rohkem mõjutanud, ütles president. Üks tema matemaatikaõpetajatest hakkas 1968. aastal üheksanda klassi õpilastele programmeerimist õpetama. Sellest on alguse saanud ka üks Eesti hariduse olulisemaid ettevõtmisi.

Programmeerimistunnist Tiigrihüppeni

„Tänu sellele, et meil oli õpetaja, kes nii noorelt õpetas meile programmeerimist, hakkasin 1993. aastal mõtlema, et kui meie saime nii noorelt programmeerimisega hakkama, siis miks ei võiks me Eesti lastele arvutit õpetada? Nii tekkis Tiigrihüppe seeme,” meenutas president oma inspireerivat, nõudlikku ja uuendusmeelset matemaatikaõpetajat.

Tiigrihüppe programmi idee tekkis praegusel presidendil siis, kui ta töötas Eesti vabariigi suursaadikuna Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Mehhikos. Programmeerimisoskus aitas Ilvest ka eriala valida. „Sain tänu sellele tööd ühes psühholoogialaboris,” ütles ta.
Õpetaja töö tulemust saab aga hinnata alles aastate pärast ja esialgsed lootused ei pruugi alati täituda.

Õpilased võtsid presidendi antud tundi nagu tundi ikka. Ärksamad pa­nid üht-teist kõrva taha, vähem ärksad tunnistasid, et tegelesid oma mõtetega ega mäletagi tunnist midagi. Ühiskonda arendavad aga ikka ärksamad pead.

Ajakirjanikel president oma koolitundi kuulata ei lubanud. „Suhe õpilase ja õpetaja vahel on keeruline ja tihtipeale hoomamatu,” rääkis president, kelle sõnul heidutab võõraste inimeste juuresolek õpilasi. „See on õpilaste, mitte ajakirjanike jaoks mõeldud üritus,” lisas ta.

Kohe näha, et varem õpetanud

Haljala gümnaasiumi õpilaste arvates andis president väga hea ja pingevaba tunni. „President klassi ees oli meie jaoks väga uus elamus, aga see ei tekitanud pinget,” hindas presidendi õpetajaoskusi õpilane Kadi Jõesalu.

„Ta rääkis sellest, kes oli kõige karmim. See oli tema matemaatikaõpetaja, kes õpetas talle programmeerimist,” rääkis õpilane Svea Pohla. Just nõudlikud ja karmid õpetajad jäävad õpilastele meelde. „Väga põnev oli. Ma vahepeal arvasin, et mingi poliitiku jutt, aga ei olnud. Jutt oli sorav ja oli kohe näha, et ta on varem ka õpetanud,” iseloomustas presidendi antud tundi õpilane Kuldar Adel. Poliitiku jutt on noormehe arvates niivõrd laialivalguv, et sellest ei saa aru isegi tavaline täiskasvanu, õpilasest rääkimata. Ka Kuldarile jäi meelde, et president peab heaks õpetajaks just nõudlikku õpetajat. „Mulle jäi meelde, et president rääkis õpetaja märkimisväärsest rollist. Õpetajad kujundavad meie olemust ja vaateid väga noorest east alates ja see on tähtis,” rääkis õpilane Maarja Kütt.

President Ilves oli aastatel 1979–1981 New Jersey avatud hariduse keskuse asedirektor ja inglise keele õpetaja ning aastatel 1983–1984 Kanadas asuva Simon Fraseri ülikooli interdistsiplinaarsete uuringute osakonna eesti kirjanduse ja lingvistika õppejõud. Samuti on ta töötanud USA Columbia ülikooli psühholoogiaosakonna assistendi-uurijana.

„Tagasi kooli” nädalaid hakati korraldama 2007. aastal. Tänavu peetakse seda koos hea õpetaja kuuga. Vabariigi aastapäeva eel, kui president kutsus üles korraldama „Tagasi kooli” päeva, osales selles teadaolevalt 167 kooli ja 687 külalisõpetajat. President Ilves on oma ametiajal käinud koolis tundi andmas mitu korda. „Mulle väga meeldib õpetada. Ma olen ise õpetaja olnud ja rääkida õpilastega ning vastata nende küsimustele on hästi tore,” kinnitas Ilves. „Tagasi kooli” programmi patroon on president selleks, et inimesed mõistaksid õpetamise olulisust ja mõtleksid, mida nad saaksid oma kooli heaks teha.

Tarkuseterad presidendile

Õpilastele toob „Tagasi kooli” programm vaheldust. „See paneb meid mõtlema, et ka nemad on koolitee läbi käinud,” ütles Maarja Kütt. „Nendest tundidest saab uusi mõtteid, kogemusi ja elamusi,” arvas Kadi Jõesalu. Õpetaja tööd peetakse teatavasti väga raskeks, aga presidendi meelest rikastab see amet inimest. „Kui õpid enda jaoks, õpid üks kord, õpetamise tarbeks tuleb aga kaks korda õppida,” kinnitas ta.
Haljala kool on praegu vanim pidevalt tegutsev kool Virumaal, kus õpib 360 õpilast ja töötab 40 õpetajat. Presidendi jaoks on oluline ka tõik, et selle kooli juurde kavandatakse õpetaja autähist. Haljala kool kinkis presidendile koti rukkiteri – Haljala sümboolseid tarkuseteri.
„Tagasi kooli” programmis osalenud külalisõpetajad meenutavad oma koolitundi kui meeldejäävat ettevõtmist.
„See oli väga tore ja hea on vaadata ka presidendi tänukirja programmis osalemise eest,” meenutas rakverlane Raivo Riim, kes käis 23. veebruaril eesti keele ja etiketi tundi andmas Rakvere reaalgümnaasiumis.
KÜSIMUS JA VASTUS

Kuidas tunniandmine läks?

REET LINNA,
ETV saatejuht:

„Kui ennast programmi pakkusin, palusin, et mind saadetaks just väikesesse kooli. Nii andsingi Raasiku põhikooli 6. klassile meediaõpetuse tunni. Juba õpetajate toas hoiatati, et klassis on palju elavaloomulisi poisse, kes ei taha õpetajat kuulata. Kisa oli algul tõesti päris suur, aga õnneks õpilased allusid üsna ruttu. Vestlesime televisioonist ja erineva­test ametitest, samuti ajakirjanduse põhireeglitest. Lapsed esitasid uskumatult arukaid küsimusi! Paar poissi ei teinud üldse millestki välja, aga suurem osa klassist oli aktiivne ja elas kaasa. Nende sõnul oli tund lahe.
Pärast tundi seisis ukse taga terve klassitäis 9. klassi õpilasi. Nii kui klassist välja tulin, hakkasid nad laulma saate „Laulge kaasa” tunnuslugu, tegime pilte ja jagasin autogramme. Väga tore päev oli. Raasikul on tore väike kool, palju noori õpetajaid. Võrreldes selle ajaga, kui mina koolis käisin, on palju muutunud, ikka paremuse suunas.”

TARMO KÕUTS,
riigikogu liige:

„Olen Keila valla elanik ning mul ei olnud ühtegi põhjust Laulasmaa koolile „ei” öelda. Valisin tunni teemaks „Riik ja ühiskond” seepärast, et andsin tunni 8.–9. klassi õpilastele, kel seisavad ees tähtsad valikud. Püüdsin selgitada, et õpitakse eelkõige enda, mitte kooli jaoks.
Tund läks hästi, õpilased kuulasid ilusti ega jäänudki magama. Kahjuks tuli tunni lõpus televisioon filmima ja see lõi plaanid natuke sassi. Lapsed ei ole kaamerate ja mikrofonidega harjunud, nad ei teadnud, kas suunata tähelepanu mulle või telemeestele.
Olen tunniga igati rahul, sest sain oma seisukohad õpilastele edasi anda. Maalapsed on pühendu­nud ja usinad. Olen ka ise maal koolis käinud ja meenutan oma kooliaega vaid heade sõnadega.”

MAREK STRANDBERG,
erakonna Eestimaa Rohelised juht:

„Olen osalenud programmis igal aastal. Lihtsalt selleks, et jagada teadmisi inimese, ühiskonna ja looduse seostest ning lootuses, et mõni õpilane saab julgust juurde, et oma haridusteed loodusteaduste suunas kallutada.

Maardu gümnaasiumi 5. klassi lastele andsin prügitunni. Rääkisin sellest, mille poolest inimene erineb muudest loomadest Maal. Rääkisin prügi kui saasteainete teekonnast ja sellest, kuidas seda vähendada. Kallavere keskkooli 9.–12. klassi õpilastele kõnelesin inimesest kui energiat tarbivast olendist ning sellest, kuidas inimesed energiat säästlikumalt, aga siiski mugaval moel kasutaksid. Mõlemad tunnid olid segu klassijuhataja- ja loodusõpetuse tunnist.

Nii viienda kui ka vanema klassi õpilased olid küsimishimulised. Eriliselt tahan kiita Maardu ja Kalla­vere kooli õpetajaid, kes on õpetanud eri rahvustest õpilasi soravalt eesti keelt rääkima. „Tagasi kooli” on vajalik ettevõtmine ja loodan väga, et korraldajatel jätkub jaksu ning võimalusi seda jätkata.”

MART KUUSK,
Heateo SA tegevjuht, endine ajalooõpetaja ja ettevõtja:

„Andsin Tallinna humanitaargümnaasiumis tunni, kus rääkisin sotsiaalsest ettevõtlusest ning oma tegemistest Heateo sihtasutuses. Sellest, kuidas sotsiaalseid probleeme lahendada ettevõtete abiga. Tegime tunnis ka praktilise töö, kus õpilased arutasid, milline sotsiaalne probleem neid enim häirib ning kuidas probleeme lahendada. Kas seda peaks tegema riik või inimesed ise…
Tund läks hästi, usun, et ka õpilas­tel oli tore. Nad on avatud ega mõtle veel väljakujunenud stampides. Õpi­lased tahavad arvamust avaldada, peab vaid tahtma neid kuulata. Kuna olen töötanud varem Kopli kunstikoolis õpetajana, ei olnud kogemus mulle uus. Sain taas kinnitust, et õpetajaamet on tore.”

KRISTJAN OTSMANN,
aja- ja projekti­juhtimise koolitaja:

„Andsin juba teist aastat tundi oma vanas koolis, Keila gümnaasiumis. Usun, et igal õpilasel on huvitav, kui nende ees seisab inimene väljastpoolt kooli. Mulle omal ajal oleks see küll meeldinud.
Seekord andsin ainet aja lugu, just lahkukirjutatuna. Algul arutlesime rühmatöös, miks on hea kasutada päevas ajakillukesi, seejärel vaatasi­me lihtsat ajajuhtimise süsteemi „Autofookus”, millest võiks gümna­sistil tulevikus kasu olla. Kuna tund toimus arvutiklassis, tutvustasin noortele põgusalt ka Google’i kalendrit. Keila kooli 10. klassis on koos väga lahe seltskond. Osa õpilasi on vaiksemad, osa aktiivsemad, aga ühtegi tuima õpilast pole ma kahe aasta jooksul näinud.”

AIN AAVIKSOO,
PRAXIS-e juhatuse esimees:

“Tunni teema oli “Milleks mulle riigivõim?” Rääkisime Tallinna kunstigümnaasiumi 10. klassi õpilastega kunstniku ja teadlase ühistunnusest – loomevabadusest – ja erinevustest, nähtuste kujutamisest ja nende põhjuste otsimisest.
Õpilased said esialgsest kohmetusest kiiresti üle ja mõtlesid aktiivselt kaasa. Vähemalt kunstigümnaasiumis ei tohiks olla probleeme õpilaste arendamisel teadmisi ja sisukaid argumente kasutavaiks kodanikeks. Aga just see on võti Eesti päästmiseks keskpärasusest. Loodan, et ka ajalooõpetaja Helen Sabrak ei kahetse, et minu õpetajakatsetused õppekava järgimist mõnevõrra eksitasid. Sain tublisti inspiratsiooni oma tööks ja kindlustunnet meie tuleviku suhtes.Oma tööst lihtsas keeles rääkimine aitab iseendagi jaoks paremini mõtte leida. Järgmine kord püüan ka küsimusteks rohkem aega jätta.

Allikas: President kiitis nõudlikke õpetajaid, Õpetajate Leht