Tänaseid haridusmaastikul valitsevaid trende jälgides võib oodata, et ainult kolmandik tänavu haridusteed alustanud lastest omandab kunagi kõrghariduse, 101 tänavu 1. klassi pinki istunud last langeb välja juba põhikoolist.

Poliitikauuringute keskuse Praxis hindamisekspert Katrin Pihor rääkis lastekaitseliidu konverentsil „Kuidas elad, Eestimaa lasps?“, et kui tänaseid hariduses valitsevaid trende arvestada, jõuab kõrghariduseni vaid 31 protsenti tänavu sügisel 1. klassi astunud 12 648 lapsest.

Haridus-ja teadusministeeriumi avaldatud vastuvõetute, lõpetajate ja katkestajate aastast statistikat tulevikku üle kandes leiab Pihor, et üheksa aastas pärast 2020. aasta kevadel lõpetab neist 12 547 põhikooli.

See tähendab, et 101 õpilast langeb põhikoolist välja.

Põhihariduse omandanutest asub gümnaasiumi edasi õppima hinnanguliselt 65 protsenti ehk 8155 õpilast ja kutsekooli läheb edasi õppima 28 protsenti ehk 3513 õpilast. Haridusteed ei jätka jooksval aastal viis protsenti ehk 627 noort.

2023. aasta kevadeks peaks gümnaasiumihariduseni jõudma 7584 noort. 571 noort ehk 6 protsenti katkestab gümnaasiumiõpingud. Kui võtta arvestused kokku kogu gümnaasiumiaja ning kutseõppe aja peale, võib katkestajate hulk olla veelgi suurem.

Kutseharidusse suundub peale gümnaasiumiõpingudi veel 758 noort ja kokku omandab kutsehariduse 3559 noort. 769 noort ehk ligi viiendik katkestab õpingud kutsekoolis.

Keskhariduse omandanutest liigub kõrgkoolidesse edasi õppima kokku 5169 noort ehk 63 protsenti gümnaasiumilõpetajaid ning 11 protsenti kutsehariduse lõpetajaid.

Nendest omakorda kolmveerand ehk 3876 noort omandab kõrghariduse, kuid õpingud katkestab 1292 noort.

Seega võib tänaseid trende tulevikku üle kandes öelda, et tänavu oma haridusteed alustanud 12648 õpilasest omandab kõrghariduse 3876 ehk 31 protsenti ja kutsehariduse 3559 ehk 28 protsenti. 1657 noort piirdub üldkeskharidusega.

Põhihariduseta või põhiharidusega jääb 1870 noort ehk 15 protsenti tänavu kooliteed alustanud lapsest.