Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüütiku ja Eurostudenti uuringu Eesti projektijuhi Laura Kirsi väitel näitavad uuringud, et töötamisest on saanud tudengite elu loomulik osa ja tuleks leida võimalused majanduslikult kehvemas olukorras tudengite toetamiseks.
Kirss kirjutas tänases Postimehes, et töötamist ei tasu negatiivselt käsitleda, vaid oluline on suunata jõupingutused sellele, et tudengitel oleks võimalik õpingutele senisest enam pühenduda, pakkudes majanduslikult kehvemas olukorras tudengitele vajaduspõhiseid toetusi ning tegeledes õpingutega seotud töötamise ajenditega.
Kirsi hinnangul tuleks üliõpilaste koguarvu vähenemist arvestades mõelda ehk ka sellele, kuidas senisest enam toetada töötavate vanemaealiste üliõpilaste õppimisvõimalusi (nt tasuta osaajaga õppimise võimalus riigile olulistes valdkondades).
Kirsi väitel kaldutakse üliõpilastest rääkides tihti silmas pidama stereotüüpi, et tegemist on keskkoolist tulnud vallalise noorega, kes elab vanemate toel ühikas ja tema ootused elutingimustele pole ülemäära suured.
Küll aga näitavad 2010. aasta üliõpilaste eluolu küsitluse andmed, et sellist tudengit on tänapäeval üsna raske leida ja tegelikult pole tüüpilist tudengit võimalik kirjeldada.
Näiteks noored ehk kuni 24-aastased tudengid moodustasid 2010. aastal kaks kolmandikku Eesti üliõpilastest, ülejäänud olid vanemad, seejuures viiendik olid vanemad kui 30 aastat. Ühiselamus elas aga vaid 18 protsenti tudengitest.
Kirsi kirjutatu kohaselt tõi üliõpilaste küsitlus esile, et noored asuvad tihti väga varakult omaette elama ja peaaegu igal neljandal Eesti üliõpilasel on laps või lapsed.
Iga teine Eesti üliõpilane vastas, et käib kas regulaarselt või aeg-ajalt tööl. Seega ei ole töötamine üliõpilastele kaugeltki võõras nähtus, suure osa jaoks on tegemist igapäevase tegevusega.
Teistest sagedamini töötavad ennekõike 30-aastased ning vanemad (84 protsenti töötab igapäevaselt) ja oma õpingute eest ise maksvad tudengid (74 protsenti tööga hõivatud).
Kõige nooremate, kuni 24-aastaste tudengite seas on tööhõive märksa madalam (41 protsenti).
Riigieelarvelisel õppekohal õppivatest 24-aastastest ja noorematest tudengitest töötab regulaarselt kõigest 13 protsenti. Õpingute kõrvalt tööl käimine on levinum sotsiaalteaduste tudengite hulgas, neist töötab 70 protsenti.
Uuringud näitavad, et tudengeid ajendab töötama nii nende majanduslik olukord, tajutud tööturuootused, soov hakata varakult omandama töökogemusi ning üliõpilaste arenguvajadustele mittevastav õppeteenuse kvaliteet ja töötamist võimaldav õppekorraldus.
Küllaltki suure töökoormuse tõttu pole üllatav, et tudengitel ei jää õpingutele pühendumiseks piisavalt aega: keskmine üliõpilane veedab töö juures rohkem aega kui koolis.
Märkimisväärne on 30-aastaste ja vanemate tudengite pühendumine õpingutele ning koormus, millega nad peavad toime tulema, kulutades nädalas õppe- ja palgatööle kokku keskmiselt 61 tundi.
Keskmise Eesti tudengi kogusissetulek küündis 2010. aastal 8200 kroonini, kuid kolmandik Eesti tudengeist ei teeninud enam kui 4000 krooni kuus.
Mittetöötava tudengi keskmine kuusissetulek piirdus 4974 krooniga.
Töötavate tudengite kulutused elamisele on peaaegu kaks korda suuremad kui ainult õpingutele keskendunud tudengitel, vastavalt 10 434 ja 5443 krooni kuus. Seega võib öelda, et Eestis vajab mittetöötav üliõpilane äraelamiseks vähemalt 5000 krooni ehk 320 eurot kuus.