Erakondade platvormides on palju sõnu, nagu “toetame”, “soodustame” ja “seisame millegi eest”, kuid nendel deklaratsioonidel ei ole tihtipeale sisu, nendib poliitikauuringute keskuse Praxis analüütik Laura Kirss.

Poliitikauuringute Keskus Praxis on valmis saanud järgmise valimislubaduste analüüsi, mis puudutab Eesti haridust. Analüüsi järeldustest selgub, et praegu on selles osas tulevik väga lahtine. Erakondadel ei ole päris selgeid visioone, mida kooli- või haridussüsteemiga edasi teha, vahendavad Kuku uudised.

Praxise analüütik Laura Kirss ütles Kuku raadio hommikuprogrammile antud intervjuus, et kõige suurema probleemina, mida valimisplatvormides erakonnad ei ole adresseerinud, on koolivõrgu küsimus. Kui praegu käib gümnaasiumiastmes 27 000 õpilast, siis järgneva nelja-viie aastaga langeb see arv väga palju. Näiteks aastaks 2015 on gümnaasiumiastmes õpilasi alles ainult 20 000, mis tähendab, et langus on koguni 26 protsenti.

Kirss ütles, et tegemist on mitmeid koole puudutava murega, kuid kahjuks erakonnad ei ole oma platvormides seda muret eriti väljendanud. Ta lisas, et erakonnad käsitlevad koolivõrgu küsimust väga põgusalt ja mõned
erakonnad puudutavad seda nii, et sellest pole võimalik aru saada. Näiteks praegune haridusminister Tõnis Lukas ja tema erakond (IRL) jätkab sama liini, et nad toetavad alg- ja põhikoolide olemist kodu lähedal ja maakonnagümnaasiumi tekitamist maakonnakeskustesse, kuid me ei tea, kuidas see protsess tegelikult välja näeb. Keskerakond näiteks ütleb, et seisab väikeste maakoolide eest, aga ka siin me ei tea, mida see tegelikult tähendab, lisas Kirss.