Kolm aastat tagasi vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse seadus vajab mõju avaldamiseks kontrollimehhanismi, arvasid Kristi Nurmela ja Marre Karu poliitikauuringute keskusest Praxis.

“Eestis peavad soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohaselt tööandjad talletama soopõhiseid statistilisi andmeid. Tegelikkuses ei ole meil aga isegi veel olemas valitsuse määrust, millega andmete loetelu ja kogumise kord peaks kinnitatama,” kirjutasid Nurmela ja Karu Eesti Päevalehe arvamusloos.

Autorite hinnangul tuleks mõõta just seda, millised on soolised erinevused töökohal ning selle põhjal teha järeldusi kas ja kuivõrd eksisteerivad võrdsed võimalused ja õigused.

Seaduse rakendumise muudab autorite väitel keerukaks see, et soolisest võrdõiguslikkusest huvituvad ning otsesemat kasu saavad eelkõige töötajad, kuid seaduse peamised elluviijad on tööandjad. Just tööandjad peavad muutma oma käitumist ja hoiakuid ning andmete kogumiseks aega ning ressursse kulutama.

“Seega tuleks tasakaalukalt liikuda selle poole, et võrdsete võimaluste jälgimine töökohal muutuks reaalseks, kuid ei tooks kaasa mõttetuid ning ebaproportsionaalselt suuri kulutusi tööandjatele, kes tehtavatest muutustest ja kulutustest alles väga pikas perspektiivis kasu hakkavad saama,” arvasid nad.

Allikas: Praxis: võrdõiguslikkuse seadus vajab kontrollimehhanismi, ERR