Kuigi käesolev aasta on Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aasta, siis valimisplatvormides ei ole puudutatud kodanikuhariduse ja vabatahtlikku tegevuse arendamist, selgus poliitikauuringute keskuses Praxis valminud analüüsist.

“Ükski erakond ei too esile kodanikuaktiivsusse tõusu kui eesmärki ühiskonna tasakaalustatud arengus,” leiavad analüüsi autorid Hille Hinsberg, Maiu Uus ja Külvi Noor.

Analüüs toob välja, et vaid Isamaa ja Res Publica liit (IRL) ning Reformierakond lubavad kasutada vabatahtlike organisatsioonide potentsiaali avalike teenuste osutamiseks. Platvormid jäävad aga liiga üldsõnaliseks, et mõista, kas plaanitavad tegevused võimaldavad jõuda uuele tasemele teenuste ja nende delegeerimise arendamiseks, nendivad autorid.

Kõik erakonnad on pööranud tähelepanu osalusdemokraatiale ehk elanikkonna või ekspertide kaasamisele poliitika kujundamisse. Osalusdemokraata põhimõtteid kirjeldavad Praxise hinnangul oma valimisprogrammis kõige selgemine sotsiaaldemokraadid, lubades anda neile, keda langetatavad otsused mõjutavad, õiguse kaasa rääkida iga päev, mitte üks kord nelja aasta tagant.

Rahvaliit ja Keskerakond soovivad seadustada rahvaalgatuse, kuid sellise osalusvormi praktiline korraldus on jäänud kirjeldamata.

Kodanikuhariduse teemadel erakonnad autorite hinnangul eriti ei räägi ja ka vabataheliku tegevuse arendamist valimislubadustes otsesõnu ei mainita. “Vabatahtlike ühiskondlik tegevus, mille väärtus rahvusvaheliste uuringute kohaselt on juba praegu kaks korda suurem kui rahalised annetused, vääriks ehk siiski kohta valimislubadustes,” leiavad autorid.

Riik saab annetustele kehtestatud majanduslike soodustustega kaudselt toetada nii kodanikuühendusi, kodanikke kui ettevõtteid, kuid analüüsist selgub, et kõigist erakondadest pakuvad sellele omapoolse lahenduse ainult rohelised. Nimelt panevad nad ette tulumaksuseaduse muutmist selliselt, et maksumaksjad saaksid ühe protsendi tulumaksust suunata valitud kodanikuühenduse toetuseks.

Samas nendivad analüüsi autorid teiste riikide kogemusele toetudes, et sel viisil laekuvad sissetulekud ei ole vabatahtlikule sektorile tervikuna märkimisväärne tuluallikas.

“Valimisprogrammid ei sõnasta selgelt riigi rolli kodanikuühiskonna arengu toetamisel,” nenditakse analüüsis.

Allikas: Praxis: valimisplatvormid ei puuduta vabatahtlike tööd, ERR