Võrgustikku Valitsemise Valvurid kuuluva poliitikauuringute keskuse Praxis analüütikute sõnul liigub valitsus tervisevaldkonnas kavandatud suunas edasi, kuid streigi tõttu on tegevusprogrammi täitmine soovitust aeglasem olnud.
Praxise analüütikute sõnul liigub valitsus tervisevaldkonnas kavandatud suunas edasi ning mitmel juhul on ka vahetulemused käes – ravimite omaosaluse vähendamine, patsientide piiriülese liikumise direktiivi kohaldamine, e-apteegi arutelu käivitumine, asendusperearstide süsteemi pilootimine, lähtetoetuse kehtestamine jne. “Samas on olnud teemade tõstatamise ja töö faas ning sisulisi tulemusi ei ole saavutatud. Selgelt on tegevusprogrammi väliselt nõudnud ressursse tervishoiutöötajate streik ja selle käigus fookusesse toodud küsimuste lahendamine ning seetõttu on ilmselt ka tegevusprogrammi täitmine soovitust aeglasem olnud,” lisasid analüütikud ERRi uudisteportaalile.
Ükski tegevus ei ole saanud tervise valdkonnas valitsuse valvuritelt hinnangut “tehtud”, sest puudu on lõplikud otsused või otsustatu tulemuslik rakendumine. “2013. aastal loodetavasti jõutakse mitme eespool toodud töös oleva teema puhul otsusteni – näiteks patsientide piiriülese liikumise direktiivi kohaldamine, e-apteek, muudatused alkoholi- ja tubakapoliitikas ja tulemusliku rakendamiseni, sealhulgas perearstidele lisaõe võimaldamine, asendusperearstide süsteem, lähteteotuste kavandatud mahus rakendamine,” loetlesid analüütikud.
Enim paistis analüütikute sõnul mullu silma see, et tervishoiutöötajate streigi käigus tõstatatud probleeme (välismaale lahkumise pidurdamine, töökoormus, haiglavõrgu osas strateegiliste otsuste tegemine jne) valitsuse tegevusprogrammis otseselt ei adresseerita. “Kaudselt on küll välja toodud näiteks perearstide lisaõe rahastamine ja arstide koolitustellimuse väike suurendamine, kuid suures plaanis nende üksikute tegevustega koormuse või tervishoiutöötajate nappuse probleeme ei lahenda.”
Valitsus vaatab tegevusprogrammis kavandatud tegevused kevadel üle – siis on oluline järgneva kahe aasta töö fokusseerimine. “Seega tuleb otsustada, mil määral saab tervishoiu valdkonnas jätkata kõigi tegevusprogrammis sisalduvate tegevustega, kui samal ajal nõuab ka oluliselt aega ja ressursse Eesti tervishoiusüsteemi tulevikunägemuse töörühmas valdkonna osapoolte vahel kokkulepitu realiseerimine,” märkisid analüütikud, selgitades, et töörühm kutsuti sotsiaalministri poolt kokku tervishoiutöötajate streigi ajal ning seal leppisid tervishoiu valdkonna osapooled kokku tegevused tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Valitsuse tegevusprogramm võiks analüütikute hinnangul olla suunatud oluliste probleemkohtade lahendamisele ja prioriteetsete teemade arendamisele ehk suunama valdkonnas toimuvat. “Kui mitme aasta tagused valimislubadustel põhinevad tegevused ei ole muutunud oludes enam vajalikud või järgneva kahe aasta sees toimuvad olulised arengud teistes suundades, siis tuleks ajakohastada ka tegevusprogrammi.”
Patsiendid: patsientide omaosaluse suurendamine oli ootamatu
Patsientide esindusühingu arvates on positiivseimad märgid valitsuse lubaduste täitmisest ÜRO Puuetega Inimeste Konventsiooni ratifitseerimine, rehabilitatsiooniga seotud bürokraatia mõningane vähendamine sotsiaalhoolekande-seaduse muudatusettepanekute näol ja puuetega inimeste tööhõiveprogrammide edasiarendamine. “Loodame, et nimetatud arengud tagavad ka sisulised ja eesmärgipärased muudatused nende ellurakendamisel.”
Suurimaks puudujäägiks peavad patsiendid nii poliitilise kui tegeliku tahte puudumist vaimse tervise poliitika väljatöötamiseks ja riiklike tugisüsteemide vähesust (eelkõige rehabilitatsiooni, toetatud elamise, erihoolekandeasutuste, eakate hoolekande tagamise, koduõenduse ja õendusabi osas). “Ootamatu on arstide streigi tulemusena sündinud otsus suurendada veelgi patsientide omaosalust tervishoius, mis paljude uuringute kohaselt on niigi suur ja vajaks hoopis vähendamist. See võib ohtu seada eriarstiabi reaalse kättesaadavuse suurele hulgale vaesuses või vaesuspiiril elavate kodanike jaoks,” lisas ühing.
Uuel aastal võiks valitsus patsientide hinnangul keskenduda sotsiaalseadustiku edasiarendamisele, millega on seotud paljud valitsuslubadused ja mille arengu kohta pole hetkel märkigi. “Samuti on oluline patsientide vaba liikumist reguleeriva EL piiriüleste patsiendiõiguste direktiivi (2011/24/EL) kohaldamine Eestis ning selle reaalne rakendumine nii, et patsientidele oleks tagatud teenuseosutaja vaba valik ja nende paljusus, patsiendile selgesti mõistetav arvete ja andmete avalikustamise süsteem osutatud teenuste kohta, kutsealane vastutuskindlustuse ja vigadest raporteerimise süsteem, läbipaistev kaebuste esitamise kord ning kohtuväline kahjude hüvitamise mehhanism jm olulised direktiivist tulenevad õigused,” selgitasid nad.
“Loodame, et alanud aastal jõuab valitsus ka arusaamisele tegeliku kaasamise olemusest ja otstarbekusest, et vältida eluvõõraste otsuste tegemist seadusloomes. Hea näide sotsiaalministeeriumi kiirest reaktsioonist aktuaalsete probleemide lahendamisel on tervishoiusüsteemi tulevikunägemuse töörühma kokkukutsumine arstide streigi ajal, mille tulemusel on koos kutse- ja esindusorganisatsioonidega sõnastatud hea tahte koostöökokkulepe. Loodame, et kogu valitsus hindab selle hea kaasamise näite tulemust ja peab vajalikuks leida ressursse ja tahet kokkulepitut ka rakendada.”
Praxis ja Eesti Patsientide Esindusühing kuuluvad võrgustikku Valitsemise Valvurid. Valitsemise valvurid on poliitiliselt sõltumatud asjatundjad, kes jälgivad veebilehel www.valvurid.ee valitsuse tegevusprogrammi täitmist ehk riigivalitsemise argipäeva.