HIV epideemia paneb koorma ka majandusele, aastatel 2000–2010 ulatus HIV rahaline kahju hinnanguliselt 188 miljoni euroni.
Täna esitleb Poliitikauuringute keskus Praxis analüüsi “HIVi mõju majandusele ja tööandjate roll selle ennetamisel”, kust selgub, et eelmisel aastal oli HIVga kaasnenud majanduslik koormus konservatiivsel hinnangul 44,8 miljonit eurot. Siia alla kuuluvad antiretroviirusravimite kulud, ravikulud ja kaudsed kulud. Neile tuleks lisada töövõimetuse ja töövõime languse tõttu sotsiaalkaitse süsteemile tekitatav koormus.
Kulud ühiskonnale mõjutavad ka tööandjaid, kes maksude kaudu otseste kulude kandmisesse panustavad ja kaudsete kulude kahju ühiskonna liikmetena kannavad. Otsesemat mõju tööandjale põhjustab töötajate tervise ja töövõime kaudu. Keskmise palgaga töötaja toob tööandjale kahju väiksema töövõime tõttu – viis aastat pärast nakatumist on töötaja töövõime vähenenud 75%ni. See võib aga tööandjale minna aastas maksma 2375 eurot.
Seetõttu on ka tööandja seisukohast oluline tuvastada haigus võimalikult vara.
Tööandjad panustavad ennetusse. 11 ettevõttest koosnevasse koalitsiooni “Ettevõtted HIV vastu” kuuluvad ka Coca-Cola, Rimi ja Nordecon. Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink märkis, et HIV puhul on tegemist mõjuga, mille suurust kahjuks otse ei hoomata ning see teebki ennetamise raskeks. Vink märkis, et riik teeb juba üsna palju. “Kuid ega siis riik saa keskenduda vaid ühele probleemile. Tulekski kaasata ettevõtlusringkondi ning luua majandusruumis mehhanisme, mis suunaksid ka erasektorit senisest rohkem panustama ühiskondlikult kriitiliste valupunktide parandamisse,” lausus ta.
Vingi arvates võiks riik ühe hoovana luua näiteks maksualase sooduskeskkonna ettevõtetele, kes toetavad otsese panusega Eesti rahva tervise edendamist.
Coca-Cola Baltiavalike suhete juht Evelin Ojamets on HIV teemaga olnud seotud terve Eesti SA ja koalitsiooni “Ettevõtted HIV vastu” loomise esimestest sammudest ehk alates 2007. aastast.
Ojamets usub, et taolised uuringud on hädavajalikud, viimaks sõnumit HIV reaalsest olukorrast Eestis otsustajateni nii riigi- kui ka ettevõtlussektoris.
Mida riik veel peaks ära tegema? Ojamets leiab, et tööandja vaatenurgast on kindlasti oluline maksude teema – töötajatele tehtavatele HIV-teemalistele koolitustele lisandub erisoodustusmaks, see suurendab paraku oluliselt tööandja kulutusi ja vähendab ettevõtete motivatsiooni koolitusi tellida. “Usun, et huvilisi oleks tunduvalt rohkem, kui olukord oleks teistsugune,” tõdes ta.
Hirmud haihtunud. Töötajate suhtumine on Ojametsa sõnul olnud üllatavalt positiivne. “Eriti kui mõtlen tagasi koalitsiooni algusaastate hirmudele, mida sageli juhid või personalijuhid väljendasid: kas teema ei ole töötajate jaoks liiga isiklik, kas ei mõjuta sellise teemaga tegelemine kuidagi negatiivselt tööandja mainet jne,” selgitas Ojamets. Ta on ise koolitusel osalenud ning võib öelda, et inimesed lahkuvad muutunud maailmavaatega.
Rimi Eesti Foodi tegevjuhi Anders Lorentzsoni sõnul liitus nende ettevõte koalitsiooniga sellepärast, et pikas perspektiivis avaldab selle teemaga eiramine mõju ka ettevõtlusele.
HIV otsene ja kaudne mõju. Lorentzsoni sõnul ilmselt ei mõelda sellele, kui palju koormab HIV viirus kaudselt nii majandust kui ka ettevõtet ning see ongi suurim probleem. “Oluline on, et sellega tegeletaks ning et teave jõuaks nii paljude inimesteni kui võimalik. See tagab, et tulevikus oleks viiruse leviku mõjud minimaalsed,” ütles ta.
Lorentzsoni sõnul on uuringus toodud summad suured ning seda raha saaks kasutada riik näiteks majandustegevuse arendamiseks. Numbrid on üllatavad eriti Eesti tööealiste inimeste arvu arvestades.
Tema hinnangul tuleks olukorra parandamiseks panustada teema veelgi suuremale teadvustamisele. “Kindlasti on mõistlikum investeerida ennetustöösse, kui maksta kinni ravikulusid,” märkis Lorentzson.
Kommentaar
- Ennetus ülitähtis
Keit Fomotškin, Terve Eesti Sihtasutuse eestvedaja
HI-viirus on üks väheseid rahvatervise probleeme, mis on 100% välditav. Seda kummastavam on näha igal aastal lisandumas sadu uusi HIV-positiivseid. Statistiliselt on igas vähemalt 80 inimesega ettevõttes üks HIV-positiivne töötaja. On päevselge, et HIV-epideemia mõjutab väga tõsiselt tervete töökäte olemasolu. Seetõttu on praeguses Eestis tööandjatel ennetuses ülioluline roll. Tööandja ülesanne on tõsta töötajate teadlikkust, kuidas HIV tegelikkuses levib, ja võimaldada kõigile töötajatele vabatahtlikult HIV-testimist (kas töökohas või tavapärase tervisekontrolli raames). Juba nimetatud kahe tegevuse elluviimisel vähendab tööandja oluliselt riski oma ettevõtte majandustulemustele ja tööefektiivsusele.
- Täisväärtuslik elu
Merilin Mäesalu, sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsalist
Ühe inimese ARV-ravi (antiretroviirusravi) maksab ligikaudu 3850 eurot. 2011. aasta lõpu seisuga oli meil ARV-ravi saajaid 2156 inimest.
Tagame kõigile HIV positiivsetele inimestele tasuta ravi ning kui me vaatame aastate lõikes tagasi, siis ravisaajate arv on järjest tõusnud ning see on küllaltki kulukas, aga samas hädatarvilik tegevus.
Tänapäeval on HIV tänu headele ravimitele krooniline haigus, kuna õigeaegse ja adekvaatse ravi korral saab inimene elada täisväärtuslikku ja pikka elu. See inimene saab teha tööd ja olla sotsiaalselt aktiivne kodanik ja riigile on see väga oluline nii humanistlikust kui ka majanduslikust vaatevinklist. Mida hiljem me diagnoosime, seda kulukamaks võib ravi osutuda ja seda halvem on haiguse prognoos ja inimese elukvaliteet.
Praegu on käimas uue tegevuskava aastateks 2013–2016 koostamine ning selleks on sotsiaalministeerium kokku kutsunud HIV strateegia temaatilised töörühmad, kuhu on kaasatud Eesti HIV valdkonnas tegutsevad tippspetsialistid, teadurid ning samuti kodanikuühiskonna esindajad.