Poliitikauuringute keskus Praxis märkis, et kõrgharidusreform pole kiirustamise tõttu põhjalikult läbimõeldud ning sellega seatavad piirangud on vastuolus valitsuse enda lubadustega.
Praxis kirjutas täna avaldatud analüüsis, et reformi ettevalmistamisesse kaasati erinevaid huvirühmi, kuid mitmed osapooled – üliõpilased, rektorid ja lapsevanemad – pole endiselt rahul.
Jätkuv rahulolematus viitab Praxise kinnitusel reformi puudustele ja ka sellele, et ettepanekutega pole siiski olulisel määral arvestatud.
Erinevate probleemide tõttu otsustas ka president uue seaduse välja kuulutamata jätta ning selle edasisteks aruteludeks tagasi riigikokku saata.
“Seejuures pole eelnõuga siiani (avalikult) kaasnenud ka põhjalikumaid analüüse ja arvutusi või konkreetsemaid rakendusakte,” kommenteeris Praxis.
“Samuti on küsitav olnud ning pahameelt põhjustanud õppetoetuste seaduse muutmise käsitlemine õppekohtade rahastamisest eraldiseisva tegevusena,” lisasid autorid.
Samuti tõi Praxis välja, et eelnõudes väljatoodud piirangud (näiteks 100% koormuse nõue, vanusepiirangud õppetoetuse saamisel jms) on suuresti vastuolus valitsusliidu lubadustega.
Nimelt on valitsus seadnud eesmärgiks suurendada hariduse kättesaadavust, tõsta kõrghariduse kvaliteeti ning suurendada elukestvas õppes osalemist.
Hetkel on kõrgharidusreformi eelnõu teatud pisemate muudatustega taas kord parlamendis, kuid lubatud õppetoetuste seaduse muutmise eelnõu arutamine on alles ees.