Kui 2007. aasta riigikogu valimiste eel jagati palju lubadusi, millega isasid laste kasvatamisse kaasata, siis tänavustes valimislubadustes on mindud tagasi traditsiooniliste soorollide juurde, selgus poliitikauuringute keskuses Praxis valminud analüüsis.
“Kuigi Reformierakond nägi isade ja vanemluse toetamises viisi ennetada üksikvanemlust ja sellega kaasnevaid probleeme ning Keskerakond oli taaskasutusele võtnud tasustatud kümnepäevase isapuhkuse, ei kajastu erakondade valimislubadustes nägemust isade elustiili kujundamises läbi meeste osaluse suurendamise pereelus,” märkisid lastega perede toetamiseks jagatud lubadusi analüüsinud Pirjo Turk ja Andres Võrk.
Nende hinnangul tähendab see, et kuigi erakondade eesmärk on saavutada peretoetuste abil positiivne iive, nähakse selle saavutamise vahenditena vaid toetusi, mis soodustaks laste sündi.
Tänavustel valimistel kandideerivad erakonnad jagavad analüüsi kohaselt lubadusi eelmistest valimistest ettevaatlikumalt ja tagasihoidlikumalt. Palju on lubadusi, mis olid ka 2007. aasta valimistel päevakorras, kuid mis ei rakendunud või rakendusid ajutiselt. Põhieesmärgid on sündimuse jätkuv suurenemine ja laste vaesusriski ennetamine lapsevanemate toetamise kaudu.
Autorid toovad välja, et Reformierakond soovib teha lastega perede toetamise vajadustepõhiseks, kuid samas jätta puutumata vanemahüvitisesüsteemi ja maksmiskorra. Sotsiaaldemokraatide (SDE) soov on vähendada ebavõrdsust, mis on tekkinud seoses varasemast sissetulekust sõltuva toetuste maksmisega.
Sotsiaaldemokraadid, Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) ja rohelised soovivad vanemahüvitiste kasutamist paidlikumaks muuta. Rohelised peavad tähtsaks ka toimetulekuraskustes perede lühi- ja pikaajaliste toetuste tasakaalustamist.
Nii IRL, Reformierakond, sotsiaaldemokraadid, Keskerakond kui ka rohelised lubavad üldsõnaliselt tööja pereelu paindlikumat ühitamist lastehoiuteenuste kättesaadavuse parandamise kaudu.
“Lastega perede toetamise osas on kõige ambitsioonikamaid ja ka kulukamaid lubadusi andnud SDE, kes näeb ka perepoliitikat prioriteetse suunana oma valimisplatvormis,” seisab analüüsis.
Teiste erakondade valimislubadused ei ole aga väga konkreetsed või on klausliga “kui eelarve võimaldab,” mistõttu on nende kulukust raske hinnata, märgivad autorid. “Samuti on seekordsetes valimislubadustes rohkem vähekulukamaid lubadusi nagu näiteks vanemahüvitise seaduse muutmine paindlikumaks ja toetused toimetulekuraskustes peredele,” lisavad nad.
Sotside kõrval on ambitsioonikamad lastele toetuste lubajad rohelised, kes kodanikupalka ka lastele maksta tahaksid, kuid riigieelarvele tähendaks nii see kui SDE toetused uuringu andmetel kõige suuremaid lisakulusid.
Praxis kasutab valimisprogrammide analüüsimisel erakondade avaldatud materjale. Analüüsi valmimist toetab Open Society Foundations.