Erakondade valimislubaduste puudusena võib esile tuua üldsõnalisuse ja ebakonkreetsuse. Valijale ei ole paljudes küsimustes selge, mida väljendid nagu „toetame“, „soodustame“ või „teeme koostööd“ sisuliselt tähendavad. Kohati esineb valimislubadustes ka arusaamatuid avaldusi (nt „kaotada igasugune kohustusliku hariduse omandaja kaudne või varjatud maksustamine“).
Laura Kirss, Eve Mägi

Lubaduste suurema konkreetsusega paistab silma SDE, kes on teatud teemadel käinud välja teistest sisukama lahenduse (nt üliõpilaste tudengipalk või huviringi toetus).

Hariduse probleemid sõltuvad mitmetest teguritest ja pole lahendatavad lühiajaliste muutuste või kiirete kannapööretega.

Seda enam on vajalik olulistes küsimustes saavutada poliitiline konsensus, näiteks koolivõrgu temaatika või õppetoetuste suhtes.

Valimislubadustes üritavad erakonnad eristuda, kuid programmides pole välja käidud kuigipalju uusi ja värskeid mõtteid. Uute mõtete osas jääb eriti tagasihoidlikuks praegu valitsuses hariduspoliitikat kujundav IRL. Veidi tavapärasest teistmoodi lähenemist lisab EER (nt õpetajakutse seaduse mõte).

Loodame, et asjalikud lahendused leiavad oma koha valitsuse tegevusprogrammis ning haridusalastes strateegiates. Samuti ootame huviga, kas loosungites viidatud hariduse võtmetähtsus peegeldub ka tegelikult selle valdkonna jõulisemas arendamises.