Poliitikauuringute Keskus Praxis märgib kommentaariks statistikaameti teatele töötuse määra tõusust ligi 20 protsendini, et kuna pikemas perspektiivis püsib töötuse määr siiski märksa kõrgem kui kriisi-eelsetel aastatel, on oluline läbimõeldud lähenemine töötuse pikemaajalisele vähendamisele.

Alates 2008. aasta teisest kvartalist on majanduskriisi tulemusel töötuse määr Eestis pidevalt kasvanud. Statistikaameti tänane teade näitab, et see trend jätkus ka käesoleva aasta esimeses kvartalis. Töötuse kasv Eestis on olnud märksa kiirem kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Kui vaadata muutusi registreeritud töötute osakaalus, st inimesed, kes on ennast töötukassas arvele võtnud, siis ka see näitajad on kvartalite lõikes pidevalt kasvanud. Kuigi registreeritud töötute osakaal tööjõust on alati mõne protsendi punkti võrra madalam statistikaameti küsitlusuuringute tulemustest tulenevalt sellest, et kõik inimesed ei registreeri ennast alati töötuks.

Tõsi, aprillis on võrreldes eelmise kuuga registreeritud töötute arvu kasv pidurdunud, kuid sellest on veel vara teha järeldusi töötuse pideva langustrendi kohta. Kui vaadata lühemat perspektiivi, siis võib arvata et II ja III kvartalis näitavad ka statistikaameti küsitlusuuringute tulemused töötuse vähenemist kuivõrd suvekuudel leevendab töötuse probleemi hooajatööde tekkimine. Kuid pikemas perspektiivis püsib töötuse määr siiski märksa kõrgem kui kriisi-eelsetel aastatel. Seega on oluline läbimõeldud lähenemine töötuse pikemaajalisele vähendamisele, võttes arvesse muutuvat majandussituatsiooni ning sellest tulenevalt toimunud muutusi tööturul.

Kuivõrd töötute arv on ületanud kõik senised rekordid, on väga olulised aktiivsed tööturumeetmed ning nende efektiivsus töötute tööle tagasi toomisel. Eriti suure koormuse seab praegune tööturu olukord töötukassale, kes peab olema suuteline vastu võtma varasemast suuremat töötute hulka.

Samuti on oluline pakkuda töötutele piisavalt sotsiaalseid tagatisi, mis kindlustaks neid töötuse perioodideks ning võimaldaks uue töökoha leidmist.

Selles valguses on oluline 2009. aastal uue töölepingu seaduse vastu võtmisel edasi lükatud seadusemuudatuste elluviimine, sealhulgas töötuskindlustuse tõstmine, töötu abiraha tõus, aga ka töötuskindlustuse saajate ringi laiendamine.

Oluline on jätkata ka täiskasvanuhariduse toetamist ning täiend- ja ümberõppes osalemise soodustamist, seda nii töötute kui ka praegu tööturul olevate inimeste seas. See võimaldab inimestel hoida ennast tööturul konkurentsivõimelisena, mis omakorda aitab töö kaotamise korral kiiremini uue töö leida.

Allikas: Praxis: Eesti töötus on kasvanud kiiremalt kui euroliidus keskmiselt, PM