Praegu pole mõistlik rääkida ei ametnike palkade lausalisest külmutamisest ega tõstmisest, sest see võib pidurdada vajalikke ümberkorraldusi, arvab poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse esimees Annika Uudelepp.

“Riigiasutuste tegevuskulud koosnevad personalikuludest ja majanduskuludest, viimaste all on ka näiteks ostetud teenused, valdkonna arendustööd jne. Seega on valitsus (eelmisel nädalal valitsuse heakskiidu saanud riigi eelarvestrateegias aastateks 2012-2015 – toim) andnud sõnumi, et summaarselt need ei kasva, jättes võimaluse teatud palgatõusudeks,” rääkis Annika Uudelepp ERR-i uudisteportaalile.

Peaminister Ansip rääkis eile riigikogu infotunnis, et valitsus külmutab avaliku sektori palgafondi aastani 2015, kuid et see ei tähenda. et ühelgi ametnikul ei tõuse nende aastate jooksul palk.

“Külmutatakse palgafond. See tähendab, et avaliku sektori kulutused ei suurene, aga see ei tähenda kindlasti seda, et efektiivsuse suurendamise arvel ei ole võimalik konkreetsete töötajate palka tõsta,” ütles Ansip.

Uudelepa arvates on riigil kindlasti võimalik oma paljusid tegevusi paremini organiseerida, tõhusamalt ja loogilisemalt korraldada, sest seda vajadust ei lahendanud majanduskriis kaugeltki ära. “Kui nende ümberkorralduste tulemusena on võimalik tööd teha kvaliteetsemalt ja väiksemate kogukuludega, võib olla teatud ametikohtadel vajalik ka palka tõsta,” ütles ta.

“Minu arvates ei ole praegu mõistlik rääkida ei lausaliselt palkade külmutamisest ega tõstmisest – see võib vajalikke ümberkorraldusi isegi pärssida. Mitmetes töövaldkondades on vaja tõsta ametnike kompetentse ja see tähendab kõrgemat kvalifikatsiooni, mis eeldabki suuremat töötasu,” rääkis Uudelepp.

Analüütiku arvates ei ole Eesti avaliku sektori palgad üldises plaanis kehvad ka praegu, aga see ei tähenda, et need oleksid tingimata parimas tasakaalus. Ta ütles, et kokkuvõttes ongi mõistlik, et palgad võivad muutuda seoses tõhusama töö ja vastutusrikkamate ülesannetega.

Uudelepa sõnul on oluline meeles pidada kriisieelset õppetundi, et palgakasv ei tohi tootlikkuse kasvust ette minna.

“Kui vaadata meie demograafilisi trende ja meenutada ka hiljutist OECD valitsemise raportis öeldut, tuleb tõdeda, et pikas perspektiivis tulebki Eestis ametnike arvu vähendada ja riigiasutuste tööd tõhusamaks ja mõjusamaks muuta. See vajadus ei lähe mööda, sest tööealise elanikkonna osatähtsus kogu elanikkonnas väheneb ja see mõjutab ka riigipalgalisi,” toonitas Uudelepp.