Praegusel süsteemil on palju kitsaskohti ja tema potentsiaal sündimuse suurendajana on ka ilmselt ammendunud. Samal ajal on meie pikka aega makstav helde vanemahüvitis juurdunud ja tihti suhtutakse sellesse kui põhiõigusesse. Kui keegi peaks tulema välja mõttega vanemahüvitise suurust vähendada või selle saamise aega lühendada, oleks vastuseis suur. Vanemahüvitise maksmise aja lühendamise vastu räägib taskukohaste lastehoiuvõimaluste nappus. Praegu on suuri raskusi alla kolmeaastastele lastele hoiukoha leidmisega. Isegi kui suunata vanemahüvitisest vabanev raha lastehoiuvõimaluste parandamiseks, võtab uute kohtade loomine aega, aga hoiukohta vajavad lapsed kohe. Seega on hüvitise maksmise aja lühendamise eeldus lastehoiu probleemi lahendamine.

On tähelepanuväärne, et ainult 6–7% vanemahüvitisest kasutavad isad. See tähendab, et naised on pikalt – vähemalt poolteist aastat ja võib-olla kauemgi – tööturult eemal. Selleks et emade töökatkestused ei veniks väga pikaajaliseks ja suureneks isade panus laste kasvatamisse, võiks lühendada seda juppi vanemahüvitisest, mida saab välja võtta ainult üks vanem.

Võimalik, et paindlikkust saab teatud meetmetega vanemahüvitise süsteemi juurde luua. Isapuhkuse võimaldamine oli samm selle poole.

Oluline on, et naised ei jääks liiga kauaks tööelust kõrvale. Aga tervikuna on selleks, et Eesti sündimusnäitajaid parandada, vaja rakendada päris palju eri poliitikameetmeid korraga. Hüvitis on üks neist. Esmatähtis on perede üldisem majanduslik kindlustunne.

Selle eeldus on, et lapsevanematel on kindlad, hästitasustatud töökohad ja need jäävad alles, et palgatõus jätkuks.

Tähtsad on ka lastehoiuvõimalused – et oleks lasteaia- ja lastesõimekohti ning ennekõike kodu lähedal, et poleks järjekordi ning lapsevanemad ei läheks samal ajal tööturu jaoks kaotsi. Kindlasti on tähtis, et suurendataks peretoetusi, ja seda on riik ka teinud.

helen_vanemapuhkused

 

Allikas: ,