Praegusel süsteemil on palju kitsaskohti ja tema potentsiaal sündimuse suurendajana on ka ilmselt ammendunud. Samal ajal on meie pikka aega makstav helde vanemahüvitis juurdunud ja tihti suhtutakse sellesse kui põhiõigusesse. Kui keegi peaks tulema välja mõttega vanemahüvitise suurust vähendada või selle saamise aega lühendada, oleks vastuseis suur. Vanemahüvitise maksmise aja lühendamise vastu räägib taskukohaste lastehoiuvõimaluste nappus. Praegu on suuri raskusi alla kolmeaastastele lastele hoiukoha leidmisega. Isegi kui suunata vanemahüvitisest vabanev raha lastehoiuvõimaluste parandamiseks, võtab uute kohtade loomine aega, aga hoiukohta vajavad lapsed kohe. Seega on hüvitise maksmise aja lühendamise eeldus lastehoiu probleemi lahendamine.

On tähelepanuväärne, et ainult 6–7% vanemahüvitisest kasutavad isad. See tähendab, et naised on pikalt – vähemalt poolteist aastat ja võib-olla kauemgi – tööturult eemal. Selleks et emade töökatkestused ei veniks väga pikaajaliseks ja suureneks isade panus laste kasvatamisse, võiks lühendada seda juppi vanemahüvitisest, mida saab välja võtta ainult üks vanem.