Kiirabi lahendab sageli selliseid olukordi, mis tegelikult kuuluvad hoopis perearsti, pereõe või koduõe pädevusse.

Ülla-Karin Nurm Praxise tervisepoliitika programmijuht

Võib öelda, et kiirabi väljakutsete iseloom peegeldab tervishoiusüsteemi nõrkusi – olgu need siis eriarsti visiidile pääsemise pikad järjekorrad või puudujäägid esmatasandi töös. Olukorras, kus teiste tervishoiuteenuste kättesaadavus halveneb, pöörduvad inimesed rohem kiirabi poole.

Põhjendamata väljakutsete suure hulga põhjus on kindlasti ka inimeste vähene teadlikkus sellest, millal kiirabi kutsuda ja millal mitte. Põhjendamata kutsed häirivad häirekeskuse tööd, sest neil ei ole abi küsivat inimest kuhugi mujale suunata peale perearsti infotelefoni, kust ta sageli suunatakse ikka kiirabisse või EMO-sse. Riigikantselei tellitud ja Praxise 2016. aastal läbi viidud rahvastiku tervise arengukava kiirabi valdkonna uuringu tulemustest selgus, et üle 60% kiirabi väljakutsetest on kõrge prioriteetsusega ehk inimese elu on tõesti ohus. Sellises ohtlikus seisus inimesed peaksid üldjuhul saama ka hospitaliseeritud, kuid andmed näitavad hoopis, et haiglasse sisse kirjutatakse vaid kolmandik kiirabi patsiente.

Haiglasse sissekirjutatute väike arv annab märku sellest, et kiirabi teeb väljasõite, mida ta ei peaks tegema, ja et paljusid väljakutseid hinnatakse prioriteetsemaks, kui need tegelikult on.

Inimesed ei helista liiga kergekäeliselt. Nad ei oska oma olukorda ise hinnata, sest on ärevuses ja hirmul.

Ivi Normet PERH-i meditsiiniliste teenistuste direktor

Neil ei ole sel hetkel ka kuhugi mujale pöörduda. Tihti ollakse olukorras, kus perearsti ei saa kätte või on tema tööpäev lõppenud. Seega ongi inimeste ainuke alternatiiv helistada kiirabile või perearsti nõuandeliinile või minna EMO-sse. Inimesed ise hindavad oma olukorda hullemaks, kui hilisemad haiglas tehtud analüüsid ja arstlik vaatlus näitab. See pole inimeste süü.

Nii palju kui mina kiirabitöötajatega rääkinud olen, pole keegi pahane inimese peale, kes liiga kiiresti telefoni haarab, vaid probleem tuleneb hoopis sellest, kuidas häirekeskuses toimitakse. Nad ei ole meditsiinitöötaja haridusega. Seal tegutsevad töötajad toimivad etteantud kindlate algoritmide järgi. Nende algoritmide alusel kategoriseeritakse väljakutseid raskusastme järgi. On kindel kord, mille järgi otsustatakse, kui tõsine on väljakutse. Just neid algoritme, kuidas kutseid kategoriseeritakse, tuleks arstide arvates muuta.

 

Allikas: Poolt ja vastu: kas kiirabi kutsutakse liiga kergekäeliselt?, EPL