Politoloogi, Tallinna ülikooli professori Raivo Vetiku hinnangul on olukord praegu soodne uue erakonna tekkeks, sest poliitilist kapitali selleks on palju.

Eesti Arengufondi endine juht Ott Pärna rääkis ETV saates “Vabariigi kodanikud”, et 20 aastat tagasi olid Eestis kõrgemad väärtused kõrgel, kui tulid poliitikasse arstid ja ajaloolased jt, et Eestit n-ö vabaks võidelda. “Nüüd oleme jõudnud palli teise äärde, kus meil on erialalised poliitikud ja sellega me oleme kaotanud selle teise poole, poliitika on võõrandunud tegelikest probleemidest ja võib-olla liiga suur hulk poliitikuid hoiab lihtsalt oma kohast kinni,” lisas ta.

Samas on Pärna hinnangul vaja mõlemaid – nii erialalisi poliitikuid, kui ka teistelt erialadelt poliitikasse tulnuid. “Mõlemaid on vaja, järjepidevust on ka vaja, sest on teemasid, kuhu tuleb sisse elada. Tasakaal peaks uuesti paika minema. Neidsamu inimesi, alates Allar Jõksist, meie väike ühiskond vajab, et need inimesed tuleksid poliitika taha. Nad ei pea tulema poliitikasse, aga võivad ekspertidena erakondade taha koonduda või teha uue erakonna, aga ühiskond pidevat eelmängu välja ei kannata,” selgitas Pärna.

Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Jaanus Tehver on Ott Pärnaga küll nõus, kuid tema hinnangul ei ole poliiitikasse tulemine või selle tegemine samastatav uue erakonna loomisega, erakonnastumisega või erakonna toetamisega. “Poliitika tegemine ja kitsam valdkond sellest – erakondade tegevus – tuleb hoida lahus. See on omaette küsimus, kas Eesti vajab erakonnastumist, kas Eesti on jõudnud sellele tasemele, kust edasiarenemine pole enam mõistlik ja poliitika tegemiseks tuleks leida muid viise,” rääkis ta.

Tehver selgitas, et erakonnad on selline poliitika tegemise viis, millel oma spetsiifika, mis pärsib teatud ühiskonnas vajalikke tegevusi, mida lihtsalt pole võimalik erakonnas teha ehk aktiivset ja sõnakat aktivismi.

Professor Raivo Vetik ennustab, et uus erakond Eesti lähiajal igal juhul tekib. Temale meenutab praegune olukord aega kümme aastat tagasi, mil sotsiaalteadlased tulid välja “Kahe Eesti” avaldusega.

“See kontekst oli sarnane praegusele – enne seda oli suur majanduskriis, mis puudutas palju inimesi, praegu on sama seis, inimesed on närvilised. Selles kontekstis tekkis Res Publica. /…/ Ühiskond selgelt ootab, et tekiks uus jõud. On selge, et on teatud ringkond inimesi, kelle käes on praegu hästi suur poliitiline kapital ja ma ei usu, et nad jätavad selle kasutamata.”

Praxise juhatuse esimehe Annika Uudelepa sõnul on aga praegu küsimus valitsemise kvaliteedis ning see poliitiline kapital, mis on mõne inimese käes, ei oma ainult ühte väljundit ehk muutuda erakonnaks.

“See muutus, mis peaks ühiskonnas tekkima, on sisuline koostöövõimekus. Väga paha on, kui erakonnad tunnevad ennast võimu vastutuse monopolistidena, et nemad on saanud mandaadi rahvalt ja siis neli aastat teevad seda, mida nad mandaati saades tunnetasid, et teevad. Tegelikult on küsimus selles, kuidas pidada dialoogi, kuidas reageerida ühiskonnas toimuvale ja seada pikka sihti. Seda kapitali pole üksnes erakondade käes ja erakonnad teevad suure vea, kui nad tajuvad, et kogu vastutusekoorem ja kapital on nende käes ja õlgadel,” selgitas Uudelepp.

Ta tõi näite vabatahtlikest päästjatest ja sellest, kuidas nad võtsid töö üle piirkondades, kus komandod suleti. “See on näide sellest, kuidas ühiskonnal on vaja partnereid nende poliitikate elluviimisel, sest muidu me ei jaksa sellist riiki üleval pidada. Päästjate näide on positiivne selles mõttes, kuidas otsitakse koostööd, ehitatakse üles pikaajalist partnerlust. Paljudes valdkondades on ka võimalik nii teha,” rääkis ta.

“Targalt partnerlust ehitades on võimalik seda kapitali laiendada, mitte kitsendada. See on mõtlemise küsimus, kui erakonnad vaataksid laiemalt ja vaataksid partnerite ringi peale ja ei püüaks vaikselt oma agendat ette otsustada ja siis selgitada. See ohtlik tendents, mis Eestis maad on võtmas, on selgitusdemokraatia, mis on väga kaugel reaalsest kaasamisest ehk osalusdemokraatiast,” lisas Uudelepp.

Allikas: Politoloog: poliitiline kapital uue erakonna tekkimiseks on olemas, ERR