Möödunud nädalavahetusel toimus keset Lääne-Virumaa metsi Koolimäe Loomemajas mitte ainult Eesti, vaid terve maailma mastaabis üsna erakordne prototüüpide ehitamise töötuba Democracyhack. Säravate mõtetega ettevõtjad, programmeerijad ja aktivistid tulid kokku, et leida praktilisi lahendusi demokraatias valitsevatele probleemidele.
Ligi 30 tunni jooksul otsisid häkatoni kuus meeskonda töötavaid lahendusi, kuidas näiteks ohjeldada valeinfo levitamist ja trolliarmeed, kuidas suurendada üksikisiku sotsiaalset vastutust, kuidas tõestada poliitikute sõnavõttude vettpidavust.
«Tahtsime proovida, mida tähendab, kui tuua ühte ruumi inimesed, kes on harjunud oma igapäevaelus probleeme lahendama, juhtinud ettevõtteid või osalevad muidu ühiskonnaelus aktiivselt, ja panna siis neile eesmärk leida lahendusi tänapäeva demokraatias valitsevatele muredele,» selgitas Democracyhacki üks eestvedajatest Liis Narusk.
Narusk selgitas, et kuna kokku tulid niigi ambitsioonikad ja missioonitundega inimesed, siis ei olnud vajadust luua häkatonile omast võistlusmomenti või rahalist auhinda. Inimesed tulid kokku, sest nad tahtsid välja mõelda viise demokraatia paremaks muutmiseks, selgitas ta.
«Kui neist kuuest ideest kas või üks hiljem ellu rakendub, siis on ju edu protsent sada protsenti, sest enne hackathon’i ei olnud midagi sellist olemas,» sõnas Narusk vastuseks küsimusele, kui paljud neist ideedest võiks päriselt toimima hakata. Kuuest ideest usub Narusk aga reaalselt töösse minevat vähemalt kolme.
Eelarve arusaadavaks
Ilmselt oli kõige käegakatsutavam projekt mõttekoja Praxis juhi Tarmo Jüristo eestvedamisel arendatud süsteem «Meie raha 2019», mille eesmärk on riigieelarve läbipaistvaks muutmine ja arusaadavaks tegemine nii tavakodanikele kui ka poliitikutele. «Mingis mõttes võib öelda, et see aitaks loodetavasti vähendada «mille kuradi eest ma makse maksan»-teemat,» sõnas Jüristo.
Tegemist on juba 2011. aastal samuti häkatoni raames algatatud platvormiga, kust oli võimalik interaktiivselt näha, millised on riigi tulud ja kulud. Arendusnädalavahetusel töötas Jüristo meeskond aga välja võimaluse, kuidas oleks võimalik sama tööriista abil igaühel kontrollida, mida tähendavad poliitikute eelarvet puudutavad lubadused. Ehk kui räägitakse kaheprotsendilisest käibemaksu kärpest, siis mida see tähendab riigieelarve mastaabis. Lühidalt öeldes aitab see tööriist populistlikud või võhiklikud lubadused läbi näha.
Kui varasema versiooni puhul sai eelarvega mängida vaid niipalju, et hiirega võis kulude või tulude poolele mingi rahasumma juurde lisada ja vaadata, kuidas see erinevaid eluvaldkondi mõjutab, siis nüüd lisandub ka kontekst.
«Näiteks tekib võimalus muuta käibemaksumäära ja vaadata, milline näeb eelarve välja, kui teha sinna muudatus, mida mõni partei on soovitanud,» sõnas Jüristo. Ta selgitas, et kui vähendada käibemaksumäära 18 protsendi peale, siis tarbija jaoks tähendab see, et enne ühe euro maksnud jogurti hind on 0,98 eurot ja sääst on vaid kaks eurosenti.
Riigieelarve mõistes tähendab selline väike muudatus aga ligi 250 miljoni euro suurust puudujääki. Samas on räägitud, et raha kokku hoidmiseks võiks riigikogus olla poole vähem liikmeid, ent 50 inimese töölt vabastamisega suudaks riik säästa ainult ligi 12 miljonit eurot. Sotsiaalministeeriumi soolõimumise ja võrdsuse programmi sulgemine, millest on ka juttu olnud, säästaks kaks miljonit eurot, selgitas Jüristo.
«Need arvud on tavainimese jaoks erinevad universumid. See on väljaspool meie taju piire, sest puudub reaalne võrdlusmoment,» tõdes ta.
Ministridki ei mõista eelarvet
Jüristo rõhutas, et kuna riigieelarve on avaliku poliitika toimimise üks põhialuseid, on selle mõistmine ülimalt oluline. Ometi ei saa tema sõnul riigieelarvest sisuliselt aru ei tavaline valija, poliitik ega tihtipeale ministridki. «Ei suudeta aru saada üsna põhimõttelistest asjadest, nagu näiteks, mille poolest erineb struktuurne puudujääk nominaalsest puudujäägist. Minu arust suhteliselt lubamatu olukord, et inimesed tegelevad teemaga ja otsustavad, ilma et nad päriselt aru saaksid. Aga nii ta on,» möönis ta.
Jüristo sõnul ongi prototüüpide ehitamise töötoas loodud tööriista eesmärk anda kõigile soovijatele abivahend paremaks orienteerumiseks keerulises eelarveteemas. Ta avaldas lootust, et varsti pärast seda, kui uus, 2020. aasta tegevuspõhine riigieelarve avalikuks tuleb, saab valmis ka selle lugemist lihtsustav tööriist. «Lähen prototüübiga kas sel või järgmisel nädalal rahandusministeeriumi,» kinnitas Jüristo.
Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu kinnitas, et nädalavahetusel välja töötatud idee pakub ministeeriumile igal juhul huvi.