Lauri Leppik
sotsiaalanalüütik

Sissetulekut tagava varana ei arvestata siiski inimese kodu ja tööks vajalikke vahendeid. Rahalise sissetuleku puhul võib jooksva kuu kõrval arvestada ka eelmise kuue kuu tulusid.

Kuni 24-aastane õpilane või üliõpilane loetakse oma vanemate ülalpidamisel olevaks, välja arvatud juhul, kui ta on abielus või tal on laps. Vallalistel tudengitel on õigus toimetulekutoetusele üksnes juhul, kui nende vanemate sissetulekuid arvesse võttes jäävad pere tulud alla toimetulekupiiri.

Kaks uurimust

Eesti toimetulekutoetuse süsteemi kohta on tänavu ilmunud kaks märkimisväärset uurimust. Poliitikauuringute keskuse PRAXIS uurimuses Eesti sotsiaaltoetuste süsteemi efektiivsusest analüüsiti, kuivõrd suudavad toimetulekutoetused vaesust leevendada ja milline on toetuste mõju tööjõupakkumisele.

Tartu Ülikooli noorte teadurite Taavi Annuse ja Berit Aaviksoo uurimuses lahkavad autorid toimetulekutoetuste süsteemi põhiseaduse § 28 valguses ehk kuidas aru saada õigusest riigi abile puuduse korral.

PRAXISe uurimus näitas, et toimetulekutoetuse süsteemil on seni olnud olulisi probleeme abi suunamisega kõige väiksema sissetulekuga inimestele.

Uuringu autorid leidsid, et toetuste selektiivsust tuleks suurendada, muu hulgas viidati võimalusele sarnaselt mitme OECD riigiga võtta toetuse määramisel arvesse lisaks jooksvale rahalisele sissetulekule ka soetatud vara.

Annus ja Aaviksoo leidsid oma uurimuses samuti, et kooskõlas Eesti põhiseadusega on põhimõtteliselt võimalik abi taotlevat isikut sundida müüma talle kuuluvat vara või tarvitama kogutud sääste, kuid tuleb näha ette erandid eluaseme, töötegemiseks vajaliku vara ja isiklike asjade suhtes.

Võib tunduda, et poliitikud on seekord sotsiaalteadlaste soovitusi kuulda võtnud ja toimetulekutoetuste süsteemi arendamisel lähtunud päevapoliitiliste eesmärkide asemel analüüsi tulemustest.

Nii see siiski kahjuks ei ole. Sotsiaalteadlastel on enamasti kombeks vaadelda küsimusi mitmest aspektist – ühelt poolt ja teiselt poolt. Poliitikutel on aga sageli – kas erakondliku usutunnistuse või hetkepoliitiliste ajendite tõttu – kalduvus käsitleda asju ainult ühelt poolt.

PRAXISe uurimus näitas ka, et toimetulekupiir – mis püsib 500 krooni tasemel 1997. a novembrist – on viie aastaga kaotanud oma reaalväärtusest üle viiendiku. Ehk 1997. a novembri 500 krooni on praegu väärt alla 400 krooni. Leiti: toetuse määra tuleks tõsta, et oleks tagatud vähemalt reaalväärtuse säilimine.

Paraku on senine sotsiaalhoolekande seaduse säte, mis ütleb, et «toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks» üksnes õhus hõljuv lausejupp.

Riigieelarvega kehtestatakse toimetulekupiiriks kuuendat aastat järjest 500 krooni. Kas minimaalsed tarbimiskulud on olnud kuus aastat muutumatud?

Statistikaameti andmeil on minimaalse toidukorvi hind kerkinud 605 kroonilt 1998. a I kvartalis 704 kroonile 2002. a I kvartalis. Arvestuslik elatusmiinimum on samal perioodil tõusnud pea 21 protsenti.

Ebaselge eesmärk

Ent olulisim, millele PRAXISe uurimuse autorid tähelepanu juhtisid, on tegelikult see, et senini ei ole selge, mis eesmärki toimetulekutoetused täidavad.

Toimetulekutoetus peaks sissetuleku tagamisel olema kõige viimane abinõu, mida kasutatakse ajutiselt ja üksnes juhul, kui kõik muud võimalused on ammendatud.

See tähendaks aga, et tööturult väljas olevatele inimestele – sh üliõpilastele, lapsehoolduspuhkusel vanematele, pensionäridele – peaksid muud toetussüsteemid tagama toimetulekupiirist suurema asendussissetuleku.

Tööealiste inimeste puhul peaks aga rahast olulisemal kohal olema abinõud, et inimest taas aidata ennast abistama.

Olematud õppetoetused, toimetulekupiirist väiksem töötu abiraha, kasin lapsehooldustasu ja toetusesaajaid aktiviseerivate teenuste vähesus on aga kujundanud olukorra, kus mitmetele inimestele on toimetulekutoetused olnud püsisissetuleku allikaks.

On kahju, et muudatuste tõukejõuks on taas olnud üksnes riigieelarve, aga mitte vaesuse leevendamise tegevuskava.

Arvamus

Marju Lauristin
Riigikogu liige (Mõõdukad)

See on erakordselt jõhker eelnõu. Eesti sotsiaaltoetuste süsteem vajab reformi, kuid teises suunas.

Selles suunas, et suurendada toetusi neile, kes seda vajavad, ja laiendada omavalitsuse võimalusi toetusi anda. (PM 10.12.)

Toomas Vilosius
Riigikogu liige (Reformierakond)

Minu pojal, kes õpib Tartu Ülikoolis, ei ole puudust, ei ole.

Tal on ka absoluutne õigus kirjutada täna toimetulekutoetuseks avaldus ja ma ei näe tõepoolest mitte ühtegi põhjust, miks ta ei peaks seda tegema. (Riigikogu stenogramm)

Allikas: Poliitikute poolik rehkendus, PM