Rauno Vinni, Praxise valitsemise ja kodanikuühiskonna programmi juht

Kuum poliitigasuvi sund as’atundja käest küsümä, kuis as’a Eestimaal periselt käävä. Mõttõkua Praxis Võrost peri programmijuht Vinni Rauno (40) om üts Riigireformi Radari iistvidäjä.

Mis tuu riigireform sõs om? Kuis Radar avitas üten riigireformi tegemisele?

Riigireformil ütte seletüst ei olõ. Riigireform om riigivalitsõmisõ ümbrekõrraldaminõ ja sinnä mano ka valdu kokkopandminõ. Vahel arvatas mano ka parlamendidemokraatia remont, näütüses riigikogo liikmidõ arvu muutminõ.

Varatsõmba valitsusõ olõ-i riigireformi tähtsäs pidänü. Riigiasotusõ reformsõ hinnäst esi ja selle olli nuu muutusõ väiku. Praxis ja tüüandjidõ keskliit naksi jo viimätside valimiisi aigu üten seletämä, et riigireform om tähtsä. Õnnõs võtsõgi valitsus tuu pääväkõrda, a lubahus om üts ja tuu elloviimine tõnõ. Nii tekkügi Riigireformi Radar, mille mõtõ om hoita silm pääl valitsusõ tegemiisil. Ku vaia, sõs teemi kriitikat. A otsimi iks hääd kah, selle et ku tegijät kittä, sõs om luuta, et tetäs vai puul rehkendüst.

Minkjaos ja kellele haldusreformi vaia om?

Eesti inemise jääse vanõmbas ja tüükässi jääs vähämbäs, nii nakkasõ sotsiaalkulutusõ kasuma. Selle piät avaligu teenüsse ümbre märkmä. Valitsus piässi mõtlõma ja inemiisile seletämä, midä saa riigieelarvõst massa ja mink jaos rahha ei jakku. Seletäma piässi õkva täämbä.

Muutusõ omma jo parhilla nätä näütüses maantiiammõtin vai arstiabin, kon raha jo poolõ aasta päält otsa saa. Nii mõotasõ riigivalitsõmisõ hädä kõiki inemiisi väega õkva ja valusalõ. Küsümüs om, kas valitsus tege tuud nii taipsalõ, et lüük olõsi pehmemb. Näütüses tuu asõmõlõ e-teenüsse vai tõmmada üten vabaühendüisi.

Mis om Praxis?

Praxis om mõttidõ ja tegemiisi koda. Pääle poliitiga lahkamisõ proovimi Eesti ello nii as’atundjidõ siän ku avalikõn arotamiisin parõmbas muuta. Annami nõvvo ja teedüst, teemi oppuisi nii Eestin ku vällämaal.

Praxis om vabaühendüs, mis saa ummi tegemiisi jaos rahha hindä teenitüst tulust. Mi sõnnom ei olõnõ ütestki poliitilidsõst asotusõst. Mu tüü om uuri ütiskunna tsihte, tetä järeldüisi ja seletä tuud poliitikilõ.

Mille poliitigu ei kullõ rahvast?

Lihtsä vastus olõssi: nä arvasõ, et tiidvä esi parõmbalõ. Mõnikõrd omgi tuu nii, selle et nä saava teedüst parõmbalõ kätte. Sakõhe om kül vastapite ja poliitigu piässi rohkõmb inemiisi kullõma. A tuu om jäl pingutaminõ. Lihtsämb om tetä nii, nigu valitsusliidu leppen kirän om, sis ei piä uma pääga mõtlõma. Rahva ütentõmbaminõ võtt jo hirmsahe pall’o aigo. EKRE om hää näüde tuust, kuis piässi maad pite ümbre sõitma ja kihotuskuunolõkit kõrraldama. Valitsusõ vandminõ tuugi rohkõmb rahvast kokko. A poliitigu piässi tõtõstõ inämb inemiisiga kõnõlõma ja julgõmbalõ umma usku kuulutama.

Su päävakommõntaari Vikerraadion omma oodõdu. Kas olõt saanu vastakajja?

Veidü olõ iks saanu. Päämidselt häätahtlist. Harilikult ma ei võta ka väega jõvvoliidsi saisukotussit, selle et nii lühkün vormin olõ-i ruumi pikembäs seletämises. Kullõja om vast tähele pandnu, et sakõhe ma kõnõlõ tuust, kuis asjo kõrralda, a veidemb tuust, midä konkreetselt piässi tegemä.

Õnnõ üte kõrra tundsõ, et piä kundsa maaha pandma ja uma arvamisõ vällä ütlemä. Pagolaisi kotsilõ. Mu jaos om tuu väärtüisi teemä, midä ei saa jupiviisi pruuki. Et ku tuul om ütelt puult, sõs omma põhimõttõ avvo seen, a ku tõõsõlt puult, sõs unõhtami inemises olõmisõ ja egäüts piät õnnõ hindä iist saisma. Sõs tull’ külh ka soovitus mitte inämb ummist arvamiisist kõnõlda. A mu süämetunnistus jäi puhtas.

Kas meile putus tuu, miä kavvõmbal sünnüs, näütüses Brexit?

Brexitin ei olõ kummalgi poolõl kiäki võitnu. Välläastmisõ päämidse iistvidäjä omma platsi päält lännü, arvada, et ei jõvva ummi lubahuisi täütä. Tundmusõ küteti üles lihtside lubahuisiga, a noide täütmine om keerolinõ vai võimalda. Oppus om tuu, et tundil ei tohe laskõ võimu võtta.

Võromaa inemiisist pututas tuu näütüses puuettevõtjit, kel om vast rassõmb umma kaupa Suurbritanniahe viiä. Kõgõ suurõmb kah’o või olla Eesti julgõolõkilõ.

Kuis sa politoloogia mano jõudsõt?

Pääle keskkuuli pruuvsõ sisse saia Tarto Ülikooli majandustiidüskunda, mis oll’ tuudaigu esieränis moodun. Sõs sai õnnõ ütte tiidüskunda kandidiiri ja ma jäi matõmaatiga peräst ussõ taadõ. Opsõ kiiliklassin ja tunnistusõ pääl oll’ rehkendämine viis, a tuust jäi veitüs. Aasta otsa olli Kubija hotelli administraator ja ku üüse tüül olli, opsõ matõmaatikat.

A sügüse astsõ hoobis sotsiaaltiidüskunda. Tuud hõigati vällä ku kotust, kost saa laemba haridusõ – pääle majandusõ ka õigust ja sotsioloogiat. Riigitiidüisi eriala oll’ vahtsõnõ, oppaja olli väega hää ja tasõ oll’ kõva. Läbisaaminõ ülikooli oppajidõga oll’ peris isiklik ja tekkü väega hää vaimsus. Ku ildampa vähä aigu Oxfordin opsõ, sõs sai arvo, et meil om hulga uma ala kõgõ parõmbit oppajit. Ku esi vähägi viisit, saat väega hää haridusõ.

Doktorioppõn olõ parhilla Nurkse Ragnari valitsõmisõ ja innovatsiooni instituudin, kon omma pall’o oppaja maailmatasõmõl. Selle ma ei imehtä sukugi, et haldusjuhtminõ iks viil nii populaarnõ om.

A ildadsõmb elo- ja tüükogõmus ütles, et ilma matõmaatikalda saa-i ka humanitaari toimõ. Sotsiaaltiidüs ja eski keeletiidüs pruukva kimmähe arvuditarkust. Nuurilõ või üteldä, et parõmb om vooluga üten minnä ja nii matõmaatiga- ku loogigaoppusõst kõgõ parõmb võtta.

Loet esi ka tudõngiilõ ülikoolin?

Olõ TTÜ-n pidänü kvaliteedijuhtmisõ loengit. Sääl om seen nii juhtmisõ mõttõtiidüst ku praktilidsõmbat puult.
Kõnõlõ umast latsõpõlvõst.

Latsõpõlv oll’ mul säänesama nigu iks nõvvokogo ao latsil. Õnnõ sis oll’ meil, üteiäliidsil, kimmäs köüdüs maa ja maaeloga. Kõigil oll’ pääle liinakortõri maakotus vai vanavanõmba maal. Vet tuu tekk’ mi ilmakaemisõ elotervembäs.

Repressiivsemb puul meid väega es putu, pioniirlüs ja muu punavärk oll’ katsakümnendide tõsõl poolõl innembä naarualonõ teema. Meelen om kõva Eesti as’a arotaminõ suguvõsa pidodõl ja aokirändüsen. Vast tuust alas’ki hindä huvi ütiskundligõ teemadõ vasta.

Mäletä selgele 1987. aasta oktoobrin Võro kalmuaian Vaba-Sõltumatu Nuurikolonni nr 1 kõrraldõdut kogonõmist. Mi poiskõisiga pruuvsõmi Võro puult rattidõga kalmuaialõ ligembäle saia, a rahva sisse ma es julgu minnä, kai õnnõ kavvõst. Perän käve säändse kapten Klossi muudu kivinäoga mehe koolin vahetunni aigu opilaisi vahtman ja är tundman.

Päämine aig nii põhikooli ku keskkooli aost kullu tsihilöüdmisjuuskmisõlõ (orienteerumine). Suvõl joosi mõtsan ümbre ja talvõl suusati.

Om sul ka parhilla mõni aoviidüs?

Ma ei saa tetä umma tüüd ilma, et ütiskunna küsümüse mullõ kõrda ei läässi. Nii et poliitiga ja riigivalitsõminõ omgi mu aoviidüs. Eski aolehti läbitüütämine käü tuu ala. Tõõsõlt puult om muusiga kullõminõ sääne asi, midä saa tetä nii tüül ku muul aol. Kullõ vast mitmõsugumaidsi muusigastiile rohkõmb ku keskmäne raadiokullõja, säälhulgan rassõt muusikat. Tuud piät tundma ja mõistma kullõlda, nigu oopõritki. Suvildõ käü iks juuskman, et kaalu uhjõn hoita. Vahepääl lätt õnnõs ka tsihilöüdmisraa pääle saia.

Määndsit tundit Võro parhilla tekütäs?

Võro om ja jääs kodoliinas. Talliin om liin, kon elä selle, et aig om põra sääne. Tarto om kah ülikooliaigsidõ mälestüisi ja pall’odõ sõpro peräst kõvastõ hingen. A ku ma kuulõ Jää-ääre luku «Tarto – väiku puust liin», sõs mullõ tulõ iks Võro miilde. Ku Võrro sisse sõida, nakkas aig õkva aigladsõmbalt juuskma. Võro-sugutsõn väikun liinan om elohäädüs parõmb ku suurõn liinan, kon piässi kõik liinakultuuriga köüdetü olõma parõmbalõ käeperi.

Periselt om Tal’nan näütüses nii transpordikõrraldusõ ku kipõ elotempo poolõst tuu hää kõik hoobis kavvõmban. Nii et Võro om selgele parõmb elokotus, esieränis latsiga perrile. Olõs õnnõ tüükotussit.

Esi ei taha poliitikus naada?

Parhilla säänest tahtmist ei olõ. Vast saa ma uma tüüga poliitikat eski rohkõmb mõota ku mõni vähämb teküs rahvasaadik. Ma ei taha umast poliitilidsõst süütusõst ilma jäiä. Nii lätt, ku hinnäst mõnõ eräkunnaga köüdä. Jää iks poliitiga as’atundjas.

Allikas: Vinni Rauno: poliitigu piässi rohkõmb inemiisiga kõnõlõma, Uma Leht