Statistika näitab, et koolid koostavad sellised põhikooli eksamid, et enam-vähem kõik õpilased saavad vähemalt kolme kätte. Nõrkade õpilaste kergekäeline rahuldavaga hindamine õhutab hirmu, et põhikooli lõpueksamite kaotamine alandab hariduse kvaliteeti ja suurendab hariduse kihistumist.

Põhikooli eksamitulemustes esinevad omavalitsuste lõikes märkimisväärsed erinevused. Leidub koguni sellised juhtumeid, kus ühes omavalitsuses viimne kui üks õpilane sai riigieksamil positiivse hinde, kuid naabervallas kukkus pea iga teine läbi.

Need, kes riigieksamil põruvad, teevad järeleksamina koolieksami. Reeglina need, kes riiklikul eksamil põrusid, said koolieksamil positiivse hinde. Eriti torkavad järeleksami eduka sooritamisega silma Eesti suurlinnad Tallinn, Tartu ja Narva. Näiteks Narva 106 eksaminandist põrus matemaatika järeleksamil vaid kaks; Tartu 144-st vaid kaheksa õpilast. Ka järeleksamitel leidub piirkondlike erinevusi. Näiteks 2018. aasta Rapla valla 26-st matemaatika järeleksami tegijast vaid kaks põrusid, kuid naabervallas Märjamaal põrus 23-st 13 õpilast.

Kiusatus kanda numbrid üle tulevikku

Riigikogus ootab teist lugemist põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus (PGS). Muudatused kaotaksid senised riiklikud lõpueksamid ja annaksid koolidele senisest suurema õiguse otsustada põhikooli lõpetamise tingimuste üle ehk selle üle, millega peab õpilane hakkama saama, et kool saaks talle anda põhikooli lõpudiplomi. Kriitikud kardavad, et muudatused toovad kaasa hariduse kvaliteedi languse ja kihistumise suurenemise.

Riiklike lõpueksamite ja neile järgnevate koolieksamite statistikat on kiusatus üle kanda tulevikku – aega, mil riiklike põhikooli eksameid enam pole ja lõpetamise tingimused määrab kool. On kiusatus arvata, et koolid teevad sellised eksamid (lõpetamise tingimused), et enam-vähem kõik saavad positiivsete tulemustega lõpetatud.

Mõttekoja Praxis analüütiku ja hariduse kihistumise ja koolivaliku uurija Sandra Haugase sõnul on riiklike eksamite kaotamise korral riskid hariduse kvaliteedi languseks ja kihistumise suurenemiseks olemas.

Tekivad erinevad standardid

„Ühtedes koolides kontrollitakse õppekava täitmist põhjalikumalt ja nõudlikumalt kui teistes,“ sõnastas Haugas põhikooli lõpueksamite kaotamise kriitikute peamise hirmu. „Kui erinevad kontrollipraktikad juurduvad, võib juhtuda, et teadmiste kontrollideks valmistumine ja riikliku õppekava täitmine hakkab koolide lõikes erinema. Sisuliselt võib tulemuseks olla see, et ühtset riiklikku õppekava enam ühtselt ei täideta, mis omakorda võib kaasa tuua nii haridusliku kihistumise suurenemise, hariduse kvaliteedi languse kui ka Eesti ühtluskooli – kõrge kvaliteediga põhiharidus kõigile lastele –, mõranemise.“

„Minu hinnangul on see vägagi realistlik stsenaarium,“ paigutas Haugas ennast kriitikute poolele. „Eesti koolisüsteem on juba praegu kihistunud – meil on n-ö nõrgemad ja tugevamad koolid. Nii õpetamise kui kooli juhtimise kvaliteet kooliti erineb ning seega on tõenäoline, et erineb ka koolide suutlikkus ja valmisolek riikliku õppekava täitmist kvaliteetselt kontrollida.“

„See näide näitab ilmekalt, et koolieksamid kipuvad olema riiklikest lihtsamad,“ kommenteeris Haugas põhikooli lõpueksamite statistikat, kus kahest tuhandest matemaatika riigieksamil põrunud õpilasest pea 1800 said järeleksamina tehtud koolieksamil positiivse tulemuse. „Praegune süsteem näib olevat õigustatud – esmalt püüavad kõik õpilased hakkama saada ühtse riikliku kontrolliga ja kellel see ei õnnestu, on võimalus kool siiski lõpetada, täites ära kooli poolt kehtestatud kergemad ja individuaalsemad nõuded. Kui kogu kontrollivastutus edaspidi koolidele läheb, siis ühtlaselt kõrge kvaliteediga kontrollistandard kaoks ja see, kui nõudlikult ja põhjalikult kool õpilaste teadmisi-oskusi kontrollib, erineks kooliti.“

Väline motivatsioon asendub sisemisega

Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo, kes on PGSi muudatuste peamine sõnastaja ja eestvedaja, ei nimetanud ühtki seika, kus ministeerium oleks tauninud koolide praktikat teha sellised järeleksamid, kust riigieksamil põrunud õpilased saavad positiivsed hinded. „Olukord, kui õpilasele lihtsalt ei väljastata lõputunnistust ja ta lahkub koolist ilma põhikoolitunnistuseta, ei aita lahendada ühtegi probleemi.“

Hollo sõnul on muudatuste mõte õpet vastavalt õpilaste võimetele kohendada senisest varem ja paremini. „Põhiharidus kui kohustuslik haridus peab olema võimetekohaseks kohandatav kõigile. Selles on võtmekohaks just kool ja õpetaja, sest keegi ei tunne õpilast ja tema võimeid-vajadusi paremini, kui temaga igapäevaselt töötav õpetaja. Riigi roll on pakkuda õpetajale ja koolile tuge riiklike hindamisvahenditega, mis aitaksid õpilaste taset näha riiklikus kontekstis ja saada objektiivset võrreldavat tagasisidet, mille põhjal otsustada edasiste valikute üle. Ministeeriumi vaates on eriti oluline pakkuda sellist tagasisidet kõigi põhikooliastmete lõpus, mitte üksnes üheksandas klassis.“

Riiklike põhikooli lõpueksamite kaotamise kriitikud on Hollo sõnul teinud argumenteerimisel vigu. Kriitikud peavad eksameid olulisteks välisteks motivaatoriteks, mis panevad õpilased õppima – õpetajal on võimalus kooli lõpetamist takistada ja seeläbi survestada õppima. Tegelikult aga ei saa ega tohi Hollo sõnul õpilasi väliselt motiveerida. „Uuringud näitavad, et kolmandas kooliastmes (7.-9. klass – toim) langeb õpilaste motivatsioon, õpihuvi ja õppimise väärtustamine võrreldes varasemate kooliastmetega märgatavalt. Ükski uuring ei näita aga seda, et väliselt motiveerides saaks õppijas huvi ja motivatsioon tõusta. Testimise roll ei tohi olla õppima hirmutamine.“

Hollo sõnul soovib ministeerium luua testimissüsteemi, mis põhineb just õpilaste sisemisel motivatsioonil õppida. „Neid õpilasi, kellele pannakse lõpetamiseks vajalik hinne ainult selleks, et teda koolist välja lasta, jääb vähemaks,“ kirjeldas Hollo muutuste oodatavat tulemust.

Segadus muudatuste eesmärkidega

Haugasele tuli üllatusena, et HTM soovib muutustega senisest enam arvestada just õpilaste eripäradega. „Need segadused ja arusaamatused seoses probleemi- ja eesmärgitajudega näitavad poliitika kujundamise kehva kvaliteeti – olulisi sihtgruppe ei ole piisavalt kaasatud. Neid pole püütud piisavalt veenda ja nendega ühiste arusaamadeni jõuda otsuste langetamise eelselt. Neid pole isegi piisavalt informeeritud juba langetatud otsustest.“

Ent isegi kui õpilaste eripäradega arvestamine on muudatuste eesmärk, siis riiklike lõpueksamite kaotamine seda Haugase hinnangul saavutada ei aita. „Ilmselt on koole, mis suudavad üles ehitada süsteemi, mis õpilaste eripäradega võimalikult hästi arvestaks, aga kui palju selliseid koole on, on praegu raske öelda. On üsna kindel, et paljud sellega toime ei tule.“