Senine diskussioon innovatsiooni ümber on olnud väga igav
Eestis kasvab huvi innovatsiooni vastu. Või täpsemalt: tuntakse huvi selle vastu, mis innovatsiooni takistab, miks see aset ei leia ega toeta majanduskasvu. Ausalt öeldes on selline diskussioon üpris igav. Ja kahjuks ei ole erilist kasu arutelust asjade üle, mis ei toimu ? see ei anna eriti palju vihjeid, kuidas dünaamilisemat tulevikku luua. Vähemalt mina isiklikult eelistan uurida edulugusid.
Eduka innovatsiooni juhtumite analüüs on väga tugev allikas selgitamaks, mida tuleks innovatsiooni stimuleerimiseks teha. Eestis on arvukalt innovatiivseid edulugusid. Mõni neist on nüüdseks üsna kuulus, isegi välismaal, kuid üllataval kombel ei ole neid pea kunagi põhjalikult uuritud. Sellest on kahju, sest lähemal vaatlusel võib neist mõndagi huvitavat järeldada.
Ajalugu tõukas edule
Näiteks näitab minu uurimistöö, mis käsitleb innovatsiooni Eesti info- ja arvutitehnika sektoris, et edukad uuendused on sündinud siis, kui ettevõtted, valitsusasutused ja muud tegijad on suutnud sulandada oma praegusesse tegevusse nõukogudeaegse teaduslike ja tehnoloogia pärandi. On hämmastav, kui palju eduka innovatsiooni näiteid on Eestis olemas tänu inimestele, kelle taustaks on nõukogudeaegsed teadus- ja arendusasutused ning ülikoolid. Tundub, et ilma nende inimesteta ei oleks 1999. aastal alanud Eesti info- ja arvutitehnikasektori kiire arengu ajajärgul mitte midagi toimunud.
Samuti on edukas innovatsioon teoks saanud siis, kui Eesti ettevõtjad ja teadlased on suutnud teha dünaamilist koostööd oma põhjamaiste naabritega. On huvitav näha, kui palju innovatiivset on seotud Skandinaavia firmade, ülikoolide, tudengivahetuse, nõustamistegevuse, välismaise töökogemusega jms. See ei tähenda, et kõik sidemed välismaa tegijatega olnuks kasutoovad, kuid tundub, et ilma nendeta ei oleks tänapäeva Eestis peaaegu midagi innovaatilist toimunud.
Väike ja paindlik
On ka selge, et Eesti on olnud edukas, kui on suutnud ära kasutada oma eripäraseid omadusi: oma väiksust, ainulaadset paindlikkust, geograafilist asukohta, hiljutist iseseisvumist, tugevat pärandit teaduses ja tehnoloogias jne. Sellised riigid nagu USA, Saksamaa või isegi Rootsi ja Soome erinevad kõik Eestist liiga palju ? ei ole mõtet lihtsalt nende valitsuste poliitikat imiteerida. Kuigi välismaiste kogemustega arvestamisest võib kasu tulla, loeb lõppkokkuvõttes Eesti võime teha asju oma ainulaadsel moel.
Minu rõhuasetus nõukogude pärandi tähtsusele võib tunduda üllatav. Tänapäeva Eestis ei ole ?poliitiliselt korrektne? seda tähtsustada, kuid tegelikkus näitab, et nõukogude periood oli moodsa Eesti innovatiivse majanduse loomisel põhiline kujunemisaeg. Veelgi enam, seda pärandit oleks võinud palju suuremal määral ära kasutada, kui ainult valitsused oleks olnud selles küsimuses veidi pragmaatilisemad ning vähem ideoloogilised ja emotsionaalsed.