Noored on tihtilugu ametis teenindussektoris, kus pole võimalik kaugtööd teha.

Koroonapandeemia on 24-aastast saarlast Mirge Arget nöökinud ja ta tööta jätnud juba kaks korda. „Esimese koroonalaine ajal olin just asunud tööle spaa teenindusjuhina, kui kõik kinni pandi. Päevapealt ei olnud mul enam midagi teha. Juhid otsustasid, et kõik peame hakkama koristama,” rääkis Arge. Kuna ta oli just saanud uue positsiooni, jäi ära ka tema väljaõpe. „Koristusspetsialistiks oleksin võinud siis minna!” naerab ta nüüd.

„Kui saime hotelli avada ja siseturism läks pauguga lahti, ei olnud mul vajalikku väljaõpet ja mulle pakuti, et teen nii juhitööd kui ka teenindustööd, mõlemat samaaegselt. Need tingimused mulle enam ei sobinud ning otsustasin, et säästan ennast ja lähen ära. Palganumber muutus ka väiksemaks,” märkis Arge.

Sügiseks oli noorel ettevõtlikul naisel juba uus plaan paigas. Kuna ta on ühtlasi väljaõppinud treener, asuski ta sel ametikohal tööle. „Oluline on, et kui olukord muutub, siis ei tohi kinni jääda,” sõnas Arge. Samuti kiitis ta töötukassat, kust pakuti palju huvitavaid koolitusi ning aidati nõu ja jõuga. „Ma tundsin, et ma ei ole üksi. Tuleb vaid julgeda küsida. Ise olen palju näinud oma tutvusringkonnast, et abi küsimist võetakse häbiasjana. Aga ei, mingil eluperioodil on vaja ka abi küsida,” julgustas Arge.

Siis tabas teda juba uus löök. Uute piirangute tõttu polnud enam kedagi treenida. Mida edasi teha? Nüüd on Arge juba kolmandal kohal – Orissaares noorsootöötaja – ja oma uue valikuga väga rahul. „Nägin lihtsalt kuulutust ja haarasin härjal sarvist. See klapib ka minu treeneritööga, mida jätkan samal ajal kõrvalt,” ütles ta.

„Elu teeb lahedaid lükkeid, kui annad talle võimalusi,” tõdes Arge ja julgustas kõiki noori samamoodi julgelt eluga edasi liikuma.

Tõsiasi, et pandeemia on tähendanud Eesti noortele tööhõive kriisi, selgus ka mõttekoja Praxis äsja avaldatud uuringust. Ilmnes, et noored said kriisi ajal tööturul rohkem kannatada kui teised vanuserühmad.  Teistest rohkem kannatasid tööturul noored mehed ning Tallinna ja Ida-Virumaa noored. Märkimisväärselt on suurenenud pikaajaliste noorte töötute ja mitte-eestlastest NEET-noorte (noorte, kes ei õpi, tööta ega osale koolitustel) osakaal.

Edasi loe Eesti Päevalehe veebiversioonist!

Allikas: Pandeemia niitis noortel jalad alt. Kadusid töökohad ja vaimne tasakaal , Eesti Päevaleht