Personalijuhtimise ühingu PARE juhatuse liige Eela Velström tõdes, et Eesti tööturul on soolise diskrimineerimise probleem, kuid trend näitab paranemist, mistõttu tööandjad, kes kasutavad personalipoliitikas diskrimineerivaid meetmeid peavad varsti enda uksed sulgema.

Eela Velström tunnistas saates “Uudis+”, et mõttekoja Praxise uuringust välja tulnud soolist palgalõhet Eesti tööturul on raske kommenteerida, kuid märkis kindlasti on see probleem olemas. “Ma loodan, et Praxisel on sellise väite esitamisel selged faktid. Palgalõhe on Eesti majanduses fakt ja see on äärmiselt ebameeldiv,” lisas Velström.

Samas põhjustab Velströmi arvates palgalõhet sooline jaotus erinevates majandusharudes olevate ametikohtade vahel. “Kui me räägime ühel ametikohal töötavatest mehest ja naisest, siis seal ei saa olla mitte mingisugust õigustust maksta naisele vähem kui mehele,” rõhutas Velström.

Tema väitel on juba enamusel tööandjatest kindlaks määratud palgatasemed, mis teevad erineva palga maksmise samal ametikohal töötavale naisele ja mehele väga keeruliseks. “Fakt on see, et ükski inimene pole oma palgaga rahul – nii see on ja jääb. Kuid tööandja oma palgasüsteemi loomisel sugu arvesse võtta ei tohi ja mina usun, et enamus tööandjad seda enam ammu ei tee,” sõnas Velström.

Staažika personalijuhi sõnul on eeldatavalt kõigil tööandjatel palga määramise puhul olemas töö tulemuslikkuse mõõtmise kriteeriumid. Samuti arvestatakse palga kujundamise juures varasema kogemuse ning nendest lähtuvate lisandväärtustega.

Nii töötajad kui ka tööandjad peaksid peeglisse vaatama

Mõttekoja Praxis uuring mitte ainult ei kritiseeri, vaid pakub välja ka lahendusi ning ettepanekuid. Näiteks soovitatakse valitsusel luua toetusmeetmed, mis motiveeriksid tööandjaid võrdõiguslikkuse seadust täitma. Samuti soovitab mõttekoda, et ettevõtted avalikustaksid oma personalipoliitika, mis aitaks kaasa tööturu läbipaistvuse kasvule.

Kuid Velströmile kõlavad Praxise ettepanekud sõnavahuna. “Mida selle avalikustamise all Praxis mõtleb? Kui mõeldakse seda, et ettevõte peab oma kodulehele personalipoliitika üles panema, siis ma arvan, et paljudel kodulehtedel on see teave juba olemas,” kinnitas Velström.

Personalijuhi sõnul teevad tööandjad rohkelt reklaami, et uusi töötajaid püüda. “Personalijuhtide jaoks on Eesti tööturul paradigma ammu muutnud, sest tegelikult on tööandjatel vaja rohkem töötajat kui vastupidi,” toonitas Velström.

Tema hinnangul on Eesti tööturul palju tööandjaid, keda tööotsijad pimesi valiksid, ning sama trend toimib ka vastupidi ehk praegu tööd otsivate inimeste seas on paljusid, kes vastavad tööandja ideaalidele.

“Samas on meil ikkagi tööandjad, kes on tööjõu puuduses, ja töötud, kes on masendunud, et nad ei leia piisava kiirusega tööd,” nentis Velström, kelle arvates peaksid mõlemad osapooled tõsiselt peeglisse vaatama ja mõtlema mille taga on tema ebaedu.

“Meheks ja naiseks olemine on kindlasti üks kriteeriumeid ja ma olen ka nõus, et mitmekesisus meeskonna juures aitab kaasajastada kollektiivi, aga see on vaid üks kriteerium ning töötaja sugu üldiselt muuta ei saa,” rääkis Velström.

“Kuid iga töötaja saab enda juures muuta teisi omadusi, mille järgi teda kui töötajat hinnatakse. Nende hulka kuuluvad ametialane pädevus, initsiatiiv ja eneseteostamise soov. Kõige sellega peaks iga inimene tööd tegema,” rõhutas personalijuht.

Tööandja, kes diskrimineerib, varsti palka enam ei maksa

Velström tõdes, et Eesti tööturul on diskrimineerimise probleem olemas, kuid trend näitab selgelt paranemist. “Seda näitab ka Praxise uurimus, kus tööandja vastutuse teadlikkusega ollakse päris rahul ehk järelevalve toimib ning teadlikkus kasvab,” lisas Velström.

“Tööandjad, kes uusi tingimusi endale ei teadvusta, seisvad valiku ees “olla või mitte olla”, sest tööotsijate seas ei ole varsti inimesi, kes sooviksid nende juures töötada,” nentis Velström.

Allikas: Velström palgalõhest: enamus tööandjatest palga kujundamisel töötaja soost enam ei lähtu, ERR