Täna kogunevad Pärnus noortepoliitika kujundajad, uurijad ja noorsootöö praktikud, et arutada noorte sotsiaalse tõrjutuse ja selle vähendamise võimaluste üle.

Praxise ja Eesti noorsootöö keskuse äsjavalminud noorteseire poliitikaülevaade „Noored ja sotsiaalne kaasatus“ tõstatab teema olulisuse ja annab ülevaate hetkeolukorrast nii Eestis kui ka Euroopa Liidus.

Sotsiaalse kaasatuse suurendamine on üks ELi noortepoliitika võtmevaldkondadest ja ka Eestis pööratakse sellele teemale järjest enam tähelepanu. Praxise noorteseire projektijuhi Katrin Pihori sõnul paistab Eesti silma küll ELi keskmisest madalamate noorte tõrjutuse näitajatega, kuid väikese rahvana on meile iga noor äärmiselt oluline. „Noortepoliitika keskseid eesmärke on, et kõigil meie noortel oleks võimalus osaleda ühiskonnaelus oma võimetele kohaselt ja leida endale meelepäraseid arendavaid tegevusi,“ märgib Pihor.

Eriti oluline on noorte tõrjutusega tegelemine majanduse kriisiaastatel, kuna töötus, eriti noorte töötus, on üks olulisemaid tõrjutuse riskitegureid. Nii näitab 2011. aasta noorteseire aastaraamat, et 2008.-2010. aastail on kasvanud ennekõike 16-24aastaste noorte suhtelise vaesuse määr ja 2010. aastal oli see kõrgeim kõigi vanusrühmade seas. 2010. aastal elas suhtelises vaesuses 19% kuni 15aastastest lastest ja 22% 16-24aastastest noortest.

Pihor märgib, et vaesus ei ole ainus tõrjutuse põhjus. „Tõrjutust võivad põhjustada kultuurilised ja religioossed tõekspidamised, puue, madal enesehinnang või suhtlemishirm vms. Iga selline probleem vajab personaalset lähenemist ja märkamist. Sageli võivad noorte põlgliku suhtumise ja hoiakute taga peituda hoopiski objektiivsed põhjused: rahapuudus, vanemate keeld või muu takistus, mida ei taheta aga avalikult tunnistada. Seetõttu on just probleemide äratundmine väga olulisel kohal.“

Oluline on tegelda mitteõppivate ja mittetöötavate noortega, kuna nende arvukus on suurenenud – 2011. aasta seisuga oli selliseid noori Eestis üle 15 000. „Tegemist on tendentsiga, millele poliitikakujundajad ja elluviijad on tähelepanu hakanud pöörama alles paaril viimasel aastal ning mille kohta on veel vähe teada,“ tõdeb Pihor ja lisab, et sellel alal on valmimas täpsem uuring.

19. septembril arutataksegi Pärnus noorteseire mõttehommikul noorsootöö praktikute ja noortepoliitika kujundajatega selle üle, milline on tõrjutud noor. Otsitakse vastuseid küsimustele, mis põhjustab noorte sotsiaalset tõrjutust; kes peaks sekkuma, kui noor vajab abi; kuidas teha koostööd noorte abistamisel; kas liigne sekkumine võib rikkuda noorte õigusi; kuidas leida tasakaal abistamise ja abituse õpetamise vahel. Jagatakse parimaid kogemusi ja otsitakse praktilisi lahendusi noorte ees seisvatele väljakutsetele. Mõttehommikul astuvad üles nii teadlased kui praktikud.

Allikas: Noorte sotsiaalse tõrjutuse vähendamine algab probleemide märkamisest, Õhtuleht