Möödunud aastal oli kolmandik noortest tööta ning Praxise analüütiku Kirsti Nurmela sõnul on probleemi oluline osa selles, et kõrge üldise tööpuuduse tõttu on neil palju konkurente ka juba kogemustega töötajate hulgas.
Täna tutvustatakse Noorteseire aastaraamatut 2010, mis peegeldab möödunud aasta lõikes noorte eluolus toimunud olulisemaid muutusi ja loob sellega aluse poliitikakujunduseks noorte elu puudutavates valdkondades.
Möödunud aastal oli Eestis 23 400 töötut noort ehk 33% kõigist 15-24aastastest. Noorteseire aastaraamatu kaasautor Kirsti Nurmela ütles Vikerhommiku intervjuus, et töötuse määr 25-64aastaste hulgas oli poole väiksem ehk 15%.
Tema sõnul on noorte töötuse põhjuseid ilmselt palju. “Kindlasti on majanduskriis väga oluline tegur olnud. Noored ei leia tööd, sest töökohtade pakkumine on väga väike ja ka üldine töötus on väga suur, mis tähendab, et nad peavad konkureerima vanemate ja palju kogenumate inimestega,” selgitas Nurmela.
Teine aastaraamatu autor Marti Taru tõdes, et kindlasti on üks noorte tööpuuduse põhjusi see, et tööandjad eelistavad juba tööturul olnud, kogemustega inimest. Selle vastu on tema sõnul võimalik rakendada mitmeid meetmeid. “Kindlasti üks olulisemaid asju, mis on suunatud noortele, ongi noorsootööna tuntud noortele suunatud arendavad tegevused. Erinevad töölaagrid, projektid, praktikavõimalused – nende kaudu saavad noored oma esimese töökogemuse,” rääkis Taru.
Kirsti Nurmela sõnul on väga keeurline iseloomustada seda kolmandikku noori, kes on tööta jäänud. “Üldiselt on kõrge töötuse tingimustes väga erinevad noored tööta jäänud. nende hulgas on väga hea haridusega ja just tööturule sisenevaid noori, aga ka neid, kes on juba varem oma koolitee katkestanud ja kes on madalama haridustasemega. Siin on tõesti väga erinevaid noori, kellel on ilmselt vaja ka väga erinevaid meetmeid,” selgitas Nurmela.
Riik peaks looma infovahetuskeskkonna
Marti Taru hinnangul saaks riik noorte töötuse leevendamist rahaliselt toetada, kuid tema arvates on olulisem see, kui riik looks keskkonna, kus tööotsijatel ja -pakkujatel oleks võimalik nö informatsiooni vahetada.
“Oleks vaja niisugust süsteemi, kus noored saavad näidata tööandjatele, mida nad on õppinud noorsootöö tegevuses ja ka varasematel töökohtadel,” märkis ta.
Taru sõnul on niisugust süsteemi juba alustatud ja osaliselt see ka toimib. “Aga me oleme ikkagi suhteliselt algusjärgus ja siin on väga palju ära teha. Tegelikult oleks see väga oluline just nende noorte jaoks, kellel ei ole töökogemust ja kes tulevad otse haridussüsteemist,” selgitas Taru.
Kirsti Nurmela hinnangul oleks aga tööturumeetmete poole pealt väga oluline analüüsida, kuidas tänased tööturumeetmed mõjuvad just noortele ja kui hästi need aitavad noortel tööturule siseneda.