Naiste ligi viiendiku võrra väiksema palga üheks põhjuseks on madal enesehinnang.

Naiste palk sama töö eest on väiksem osaliselt seetõttu, et naised lepivad väiksema palgaga kergemini, ütles 1998.–2000. aasta palgavahesid uurinud Praxise analüütik Epp Kallaste.

“Siin mängivad kaasa psühholoogilised tegurid – naistel on madalam enesehinnang,” ütles Kallaste. “Kui mehel on kõrgem enesehinnang ja ta küsib tänu sellele ka rohkem palka, siis hakkab ka tööandja seda uskuma.”

Lisaks kalduvad naised tema sõnul vähem aktiivsemalt tööd otsima ning küsivad ka alguses vähem palka.

CV Keskuse personalijuhi Anu Tamme sõnul on naiste ja meeste palgavahe suurim nendel juhtudel, kus palgas lepitakse eraldi kokku. “Kui me otsime pearaamatupidajat ja meil on kaks võrdset kandidaati, üks mees, teine naine, siis mees paneb kannad kõvemini vastu maad ja ütleb, et minu palganumber on selline ja ei sentigi vähem, naine on tavaliselt nõus minema suurematele kompromissidele,” ütles Tamm.

Tamme sõnul ei ole värbamisel siiski oluliselt märgata, et naistele pakutaks vähem palka kui meestele. Küll aga võivad naiste palgad meestega võrreldes väiksemad olla seetõttu, et naised töötavad enam teenindussektoris, kus palgad ongi väiksemad. Kui aga samas teenindusettevõttes töötab ka mees, siis on tema palk enamasti naise omaga võrdne, lisas Tamm.

Eesti sugudevaheline palgaerinevus on suurem kui enamikus teistes Ida- ja Kesk-Euroopa riikides ning mujal Euroopa Liidus.

Eesti naised haritud

Samas on Eesti naiste üheks eeliseks haridus, sest siin on muu Euroopaga võrreldes enam kesk- ja kõrgharidusega naisi. Ent ka siin jääb mees ikkagi eelisseisu, kuna näiteks keskharidusega naistel on palk 8,9 protsenti kõrgem kui põhiharidusega sookaaslasel. Meestele lisab keskharidus samadel tingimustel 15,4-protsendise palgalisa.

Eesti ühes suurimas tööandjas, elektroonikatehases Elcoteq meeste ja naiste palkades erinevust ei ole, ütles ettevõtte pressi-esindaja Jaanus Pauts. “Ei ole mingit palgavahet, palk sõltub töö raskusastmest, kvaliteedist ja töötaja pädevusest, mida mõõdetakse eksamiga,” ütles Pauts. Lisaks sõltub palk sellest, mis vahetuses inimene töötab.

Suures firmas rohkem raha

Abielu töstab palka

•• Enam kui 200 töötajaga firmas on palgad kuni 19 protsenti kõrgemad kui 20 töötajaga ettevõttes.

Välisomanduses olevates ettevõtetes on töötasud keskmiselt 24,4 protsenti kõrgemad kui kodumaiste omanike ettevõtetes.

•• Majandusharudes, kus töötavad peamiselt naised, on töötasud madalamad kui seal, kus töötab rohkem mehi.

Mida rohkem on lapsi, seda madalam on keskmine töötasu.

•• Abielus mehed saavad 9 protsenti enam palka kui vallalised mehed. Abielus naiste palk on neli protsenti vallaliste sookaaslaste omast suurem.

•• Erasektoris töötavate meeste palgad on üheksa protsenti kõrgemad riigiteenistuses töötavate meeste palkadest, naiste puhul erinevus puudub.

•• Muulased, kes ei oska eesti keelt, teenivad keskeltläbi 21,8 protsenti madalamat palka kui eestlased, samas kui need mitte-eestlased, kes eesti keelt oskavad, saavad eestlastest 15,2 protsenti väiksemat töötasu.

•• Praxise uuringu allikaks on 1998.–2000. aasta Eesti tööjõu-uuringu andmed.

Allikas: Naistel põhjendamatult väike palk, EPL