Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik Magnus Piirits ütleb, et praegune riikliku pensionikindlustuse ja kogumispensioni kombinatsioon ei too tulevikus oodatud tulemust. Tuleb otsida ka lisavõimalusi, kuidas endale hea tulevik kindlustada.

Tulevikus 70% palgast pensioniks
Mitmed uuringud on näidanud, et eestlased soovivad pensionile jäädes saada umbes 70% oma viimasest sissetulekust. Arvestades praegust pensionisüsteemi ja võimalusi, siis selline soovitud tulemus ainult esimese samba ehk riikliku pensionikindlustuse ja teise samba ehk kogumispensioni kaudu ei realiseeru. Selle üks peamisi põhjusi on vananev ühiskond ja tulevikus töökäte puuduses vaevlev ühiskond.

Mida kõrgema palgaga on inimene oma eluea jooksul töötanud, seda kättesaamatum on tema jaoks 70% piir. Inimesel, kes on terve eluea töötanud kõrge palgaga, on kindlasti olnud rohkem võimalusi oma tulude investeerimiseks. Terve elu miinimumpalgaga töötanud inimesel ei jätku tõenäoliselt lisainvesteerimise jaoks vahendeid. Samas keskmise palgaga töötanud saavutaks 70%-st poole, aga temal võiks olla ka võimalust paigutada lisavahendeid tuleviku jaoks. Nooremate inimeste pension sõltub teisest sambast suuremal määral kui vanematel inimestel. Arvutustes on eeldatud väikest, kuid positiivset teise samba reaaltootlust. Seetõttu, mida noorem on inimene, seda väiksema osa saab ta oma viimasest palgast pensionile jäädes. Kui meil oleks ainult esimene sammas, siis nooremate olukord oleks veelgi halvem praeguses vananevas ühiskonnas. Kui teise samba tootlus oleks kõrgem, oleks olukord vastupidine ja seda just keskmise ja suurema palgaga inimestel, sest praeguse pensionisüsteemi pension oleneb suurel määral inimese sotsiaalmaksustatud palgast. Tasub märkida, et inimesed, kes saavad enamiku tuludest näiteks dividendidena, ei teeni endale esimese ja teise samba pensionit.

graafik piirits

Kuidas ikkagi kindlustada hea tulevik?
Kui soovime ikkagi jõuda praeguse süsteemi puhul 70%-ni viimasest palgast, peaks inimene ise juurde investeerima. Üks paljudest võimalustest on kolmas pensionisammas ehk täiendav kogumispension, et inimesed saaksid investeerida, kuid ei peaks ise sellele aega kulutama. Kolmanda sambasse investeerimist on seadustega soodustatud. Nii investeeringule kui pensionimaksele on seatud tulumaksusoodustused. Näiteks pensioni väljavõtmisel ei pea sellelt eluaegse annuiteetlepingu korral (regulaarsed pensionimaksed läbi elukindlustuse) tulumaksu maksma.

Kujutleme olukorda, kus inimene hakkaks 2016. aastast investeerima kolmandasse sambasse, et jõuda 70% tasemeni. Rahandusministeeriumi statistika järgi on vabatahtliku kogumispensioni fondide keskmine tootlus olnud alates 2002. aastast umbes 4% ja kindlustuslepingutel umbes 3%. Seega on reaaltootlus olnud kolmandal sambal sarnane teise sambaga ehk 0,5%. Kuna vanematel inimestel oleks järgmisel aastal investeerimist alustades investeerimisperiood lühike, siis seetõttu oleks ka nende igakuine investeeringusumma enda palgast üsnagi suur. 1975. aastal või hiljem sündinud inimesed peaksid soovitud tulemuseni jõudmiseks investeerima umbes 10–20% oma igakuisest palgast. Kui investeeringu tootlus oleks suurem, siis peaks ka igakuiselt eesmärgi saavutamiseks vähem investeerima. Kui investeeringu reaaltootlus oleks 0,5% asemel 5%, peaks inimene, kes on sündinud 1975. aastal ja teenib terve elu keskmist palka, investeerima 15% asemel hoopis 9% kuus. Kolmandasse sambasse investeerimise protsendi võib üle kanda ka mõnele teisele investeerimisobjektile, aga eeldusel, et sealt teenitakse vähemalt 0,5% võrra kõrgemat tootlust, kui on inflatsioon.

Praegu kehtiva pensionisüsteemi järgi peaks loodetava 70%-ni jõudmiseks inimene investeerima üsnagi suure osa oma brutopalgast. Investeeringu igakuise summa vähendamiseks on vaja suuremat kolmanda samba tootlust või peaks investeerima mujale, kus on kõrgem tootlus. Miinimumpalka teenivate inimestele mõeldes peaks kogu pensionisüsteemi muutma, sest neil on väga raske midagi ette võtta. Tuleviku nimel peaksid kõik mõtlema, kuidas pensionipõlve inimväärsemaks muuta, kuhu investeerida või sääste paigutada. Muutuvas maailmas ei saa loota ainult järeltulevatele põlvedele, sest nende hulk võrreldes pensionil olevate inimestega väheneb.

Mida pensionikogumisest meeles pidada:

  • Mida noorem on inimene, seda madalam on tema esimese ja teise samba pension võrreldes palgaga.
  • Pensioni osakaalu tõstmiseks 70%-ni inimese viimasest palgast on vaja noorematel inimestel investeerida 10–20% igakuisest brutopalgast.
  • Tuleviku nimel peaksid kõik inimesed mõtlema, kuidas oma pensionipõlve inimväärsemaks muuta, kuidas säästa, kuhu investeerida või sääste paigutada.

Autor: Magnus Piirits, Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik

Allikas: Muretum pensionipõlv algab iseendast, Nordea erileht