Eelmisel õppeaastal katkestas õpingud 293 põhikoolis käivat tüdrukut ja 852 poissi, mis on ühtlasi seni suurim katkestajate arv ühe kooliaasta jooksul, kirjutab Postimees.

Haridus- ja teadusministeeriumi hariduslike erivajaduste nõuniku Kai Kuke sõnul on selline olukord mõistetamatu, kuna seaduse järgi peab õpilane käima koolis põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. “Tegelikult ei tohiks Eestis olla ühtegi põhihariduseta inimest, aga ometi on neid palju,” nentis Kukk. “Kui laps ei ole 17-aastane ja kool ta välja viskab, on tegemist koolipoolse seaduserikkumisega. Kui laps ise õpingud katkestab, rikub seadust tema vanem.”

Koolikatkestajate kohta põhjalikku ülevaadet koostava poliitikauuringute keskuse Praxis haridusprogrammi direktor Tiina Annus kinnitas, et paljudes riikides on mõeldamatu, et mõni õpilane kohustuslikus kooliastmes õpingud katki jätab. “Üldiselt ei kujuta inimesed sellist võimalust ettegi,” kostis ta. “Nii et meie olukord on tõesti hull.”

Väljalangemise klassikalisteks põhjusteks on puudumised, õpiraskused, käitumisprobleemid. Katkestajaid on kõige enam Viljandi, Lääne-Viru ja Jõgeva maakonnas. Enamik lapsi jätab põhikooli katki pärast oma 17. sünnipäeva ehk koolikohustusliku ea lõppu. Sagedasemateks katkestamispõhjusteks on ka majanduslikud probleemid, vanglasse sattumine ja tööle asumine.