Kui töötukassast töötuskindlustushüvitist saav inimene soovib teenida lisaraha mõne digiplatvormi kaudu, siis pole see praegu võimalik, sest õigus hüvitisele kaob. Abirahata jäävad ka inimesed, kes teenivad tulu uute ettevõtlus- ja töövormide kaudu. Seega pole sellist tööd tegevatel inimestel samasugust sotsiaalset kaitset. Kuid olukord võib paari aasta jooksul muutuda.

Jagamismajanduse tuum on jagada teistega oma vara – näiteks sõidukit, ratast, eluruumi – ja teenida sellega põhitöö kõrval lisatulu. See aitab paljudel elus paremini hakkama saada. Eriti võiks sellest abi olla töötuks jäädes.

Anonüümseks jääda soovinud endine Bolti autojuht kaotas töö paar aastat tagasi. Naine töötas avalike suhete sektoris ja registreeris end pärast projekti lõpetamist töötuks ning talle määrati töötushüvitis. «Kohe esimesel kohtumisel ütles töötukassa konsultant, et ma ei saa töötu olles Boltis autojuhi teenust pakkuda,» räägib naine.

Tööampsud pole lubatud

Samasuguse vastuse sai töötukassast Bolti Põhja- ja Baltimaade valitsussuhete juht Sandra Särav, kui ta pöördus ametisse pakkumisega kutsuda töötud uue töökoha leidmiseni firmasse autojuhiks. Töötukassa keeldus pakkumisest, kuna Eestis kehtib absoluutne töötuse nõue ning seadus ei luba nn tööampse teha.

Eesti Boltis töötab mitu tuhat autojuhti, üle poole nendest osalise tööajaga. Töötutest on aga peaaegu kolmandik kõrgharidusega, üle poole neist on tööta lühikest aega. «Ehk sa oled teatud valdkonna ekspert ja otsid järgmist tööd. See aeg oleks ideaalne, et teenida natukene lisaraha ilma töötuskindlustushüvitist kaotamata,» arvab Särav.

Bolti esindaja toob näiteks, et lapsehoolduspuhkusel olles tohib tööd teha, kuid inimene kaotab siis proportsionaalse osa hüvitisest. Särava sõnul võiks samasugune süsteem kehtida ka töötutele.

Riigil ei ole kasu, kui töötud istuvad kodus, manduvad ega tee midagi.

Veebipõhise tugikeskkonna Helpific asutaja ja tegevjuht ning Eesti Jagamismajanduse Liidu liige Keiu Roosimägi ütleb, et probleem on õhus olnud juba pikalt. Helpificu kaudu saavad erivajadusega inimesed ja eakad tellida vabatahtlikke abistajaid või tasulisi teenuseid. Tihtilugu on abistajatest puudus.

«Meie poole on pöördutud, et teha ühekordset tööd ja teenida lisaraha, aga see võimalus kaob kohe, kui inimene mõtleb sellele, et on töötukassas arvel,» räägib Roosimägi. «Meie näeme võimalust tuua töötute kaudu sotsiaalhoolekande sektorisse lisaressurssi. Teiseks, töötud on vaesusriski piiril. Riigil ei ole kasu, kui nad istuvad kodus, manduvad ega tee midagi,» lisab ta.

Praegu võimaldab seadus töötul ennast ajutiselt arvelt maha võtta. Esiteks on see aga keeruline bürokraatia tõttu. Esmalt tuleks minna ennast arvelt maha võtma ja siis näiteks pärast ühepäevast tööotsa uuesti arvele võtma. Teiseks ei julge töötud seda teed minna.

Töövahenduse digitaalplatvormi GoWorkaBit kaasasutaja ja tegevjuhi Kristjan Vanaselja sõnul on inimestele korduvalt rõhutatud, et nad peavad tegelema aktiivselt ainult töö otsimisega.

«On ka olukordi, kus töötajad ütlevad meile, et nad ei julge tööampse vastu võtta. Äkki võetakse siis töötukassas arvelt maha ja kaob seegi vähene sissetulek, mis riigilt abirahana saab,» räägib Vanaselja.

Jagamismajandus võimaldaks aga inimestel väga kiiresti tööturule tagasi tulla. «Ei ole saladus, et kõigil ettevõtetel on keeruline praeguselt tööturult endale häid inimesi leida. Kui nad näevad tublit töötajat, kes võiks olla huvitatud pikaajalisest tööst, teevad nad pakkumise esimesel võimalusel,» selgitab Vanaselja.

Iganenud seadus

Poliitikauuringute keskus Praxis leidis mullu tehtud uuringus, et Eestis on töötuse puhul probleem ebapiisav sotsiaalne kaitse: hüvitise määrad on madalad ning hüvitist või toetust saab vaid väike osa töötutest, mis kokkuvõttes ei hoia ära inimeste vaesusesse langemist. Lühike töötushüvitiste maksmise periood võib viia ka varajase tööturult väljumiseni. 2018. aastail sai töötuskindlustushüvitist või töötutoetust keskmiselt 47 protsenti registreeritud töötutest.

Teine probleem on see, et seadus on ajale jalgu jäänud ja võrreldes 2002. aastaga, mil see vastu võeti, on tööturg palju muutunud. Kehtiv seadus pakub sotsiaalset kindlustust traditsioonilisele töösuhtele. Nii töötaja kui ka tööandja maksavad töötuskindlustusmakse. Kui töösuhe saab läbi ja inimene võtab ennast töötuna arvele, siis saab inimene töötukassast staaži järgi hüvitist.

Tänapäeval pärineb aina enamate inimeste sissetulek mitmest allikast. 2018. aastal Praxise tehtud uuringu järgi teeb vähemalt korra nädalas mõne jagamisplatvormi kaudu suuremaid või väiksemaid tööampse ligi kaheksa protsenti tööealisest elanikkonnast.

Mitmed uued töötamise vormid ei anna praegu töötuskindlustuse kaitset. Näiteks Bolt pole autojuhi tööandja, vaid pakub ainult vahendusteenust. Seega pole autojuht Bolti töötaja, vaid äripartner. Olles FIE või ettevõtluskonto omanik, ei lähe Boltiga sõites need töötunnid töötuskindlustusstaaži ega töötuskindlustushüvitiste arvutamisel arvesse. Kui see oli aga põhitöö, siis on olukord veel kurvem.

Sotsiaalministeeriumi andmetel on Eestis 8600 FIEt, kellel pole paralleelset töösuhet. Sama olukord on ka ettevõtluskonto omanikega, keda on ligi tuhat, ja juhtimiskontrolliorgani liikmetega, keda on umbes 13 500.

Peale autojuhtide, kullerite ja juhatuse liikmete on sama probleem ka teistega, näiteks koorijuhtide, lapsehoidjate, iluteeninduses töötavate spetsialistidega jne.

Praxise eelmise aasta uuringust selgus, et 90 protsendil laulu- ja tantsupeol osalenud kollektiivide juhendajatel oli kollektiivi juhendamine kõrvaltöö. «Koorijuhi ametis on töötingimused ja sotsiaalne kaitstus väga nõrk, mistõttu on laulu- ja tantsupeo liikumine senisel kujul ohus,» ütleb Eesti Koorijuhtide Liidu esimees Heli Jürgenson.

Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Brit Rammuli sõnul töötab ministeerium välja ideid, kuidas töötushüvitised võiksid praegusele tööturu olukorrale paremini vastata.

«Kui juhatuse liikmega on sõlmitud tööleping, makstakse tema eest sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakseid ning töötuks jäädes tekib tal õigus saada abiraha. Kui ta on juhtimiskontrolliorgani liige teisel kujul, siis praegu tal seda õigust ei teki. Kuid töö ja amet on ühesugused,» selgitab Rammul probleemi.

Rahaline piirang kui lahendus

Töötushüvitiste eelnõu soovitakse valmis saada sel aastal, kuid selle rakendamist plaanitakse aastal 2022. Seda põhjustel, et tegemist on suurte muudatustega, mis vajavad osalistega läbi rääkimist ja mõjude analüüsimist.

Nii Eesti Jagamismajanduse Liit kui ka Bolt pooldavad lahendusena rahalist piirangut. «Sa võid teenida tunnis kaks eurot või 200 eurot. Summa, mis sa võid teenida ajal, mil oled töötuna registreeritud, võiks jääda kindlasti alla miinimumpalga. Või siis võiks leppida kokku piirmäära, millest rohkem teenides töötuhüvitis väheneb,» selgitab Särav.

Vanaselja arvab, et maksustamist peaks tänapäeval inimestele paremini selgitama. «Kohtades, kus inimene saab suurema õiguse ise otsustada, kuidas ta oma tööd korraldab, tekib tal tõenäoliselt ka suurem kohustus ise hakata mõtlema ka selle peale, kust riigilt saadavad hüved tulevad, kui palju ta kuhugi makse maksab ja kuidas ta seda korraldab,» leiab Vanaselja.

Särava sõnul on iga Bolti autojuhi enda kohustus hoolitseda selle eest, kuidas ta oma maksud tasub, sest kui inimene enda eest maksu ei tasu, siis tal ei olegi sotsiaalkindlustust.