Täna esitleti Riigikogu konverentsiruumis 2011. aasta Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu tulemusi. Monitooringu peamisi järeldusi on, et Eestisse eri aegadel sisserännanuid ja nende järeltulijaid ei saa käsitleda lõimumispoliitikas ühtse grupina. Samuti on kasvanud erinevused venekeelse elanikkonna rühmade vahel.

Venekeelne elanikkond on eristunud üsna vastandlikeks rühmadeks. Kui võtta lõimumise tunnusteks eesti keele oskuse, Eesti kodakondsuse omamise, kodumaatunde ja enda samastamise Eesti rahvaga, siis võib öelda, et täielikult või tugevalt lõimunud on ligikaudu kolmandik ehk siis 32 protsenti, täielikult lõimumata aga 13 protsenti Eesti teistest rahvustest elanikkonnast, teatas Poliitikauuringute Keskus Praxis.

Nii tugevalt lõimunute kui täielikult lõimumata rühma osakaal teistest rahvustest 15-74aastaste elanikkonna seas on 2008. aastaga võrreldes kasvanud ligikaudu 5 protsendi võrra.

Seega on erinevused venekeelse elanikkonna rühmade vahel kasvanud.

2008. ja 2011. aasta monitooringute tulemuste võrdlus viitab, et 2007.-2008. aastatele iseloomulik võõrdumus venekeelse elanikkonna seas on hakanud taanduma. Kuigi hoiakud pole nii positiivsed kui majanduskriisi eelsetel aastatel, on pilt mitmete näitajate osas siiski parem kui 2008. aastal.

Näiteks on määratlemata kodakondsusega Eesti elanike seas kasvanud soov saada Eesti kodakondsust. Kui 2008. aastal märkis 51 protsenti määratlemata kodakondsusega vastajaist, et sooviks Eesti kodakondsust, siis praegu on nende osakaal suurenenud 64 protsendini.

Ühiskonna meelsus on seega võrdlemisi soodne lõimumispoliitikaga konstruktiivsemaks edasiminekuks. Uuringu üks autoritest, professor Marju Lauristin rõhutab, et Eestis elavaid teistest rahvustest inimesi ei saa lõimumispoliitikas käsitleda ühtse “venekeelse elanikkonnana”. Lauristini sõnul toob monitooring esile mitmed siht- ja sidusrühmad, kelle eripära ei ole senises lõimumisprotsessis piisavalt arvestatud ning neid on ka avalikkuses vähe kajastatud. „ Analüüsis eristus näiteks ühelt poolt „venekeelsete Eesti patriootide” sihtrühm, keda iseloomustab väga tugev kodanikuidentiteet ja kõrge lojaalsus Eesti riigile, kuid samas pole nende eesti keele oskus kuigi hea. Teiselt poolt on tähelepanu vääriv väga hästi eesti keelt oskavate, kuid Eesti poliitika ning riiklike institutsioonide suhtes kriitiliste ning umbusklike inimeste rühm, kus annavad tooni noored.”

Kultuuriministeeriumi tellimusel ning Praxise, TNS Emori ja Tartu Ülikooli teadlaste koostatud monitooring hõlmas rahvussuhete ja identiteedi, tööturu, hariduse, väärtuste ja poliitiliste eelistuste, osaluse ja meediatarbimise valdkondi ning käsitles ka uusimmigrantide kohanemise probleeme.

Allikas: Monitooring: kolmandik venekeelsest elanikkonnast on täiesti lõimunud, Õhtuleht