Kui meditsiiniõdedest soovis 2004. aasta teises kvartali mujale tööle minna 38, siis selle aasta esimeses kvartalis on äraminekusoov kümnel õel nemad on võtnud välismaale tööleminekuks vastava tõendi, selgus poliitikauuringute keskuse Praxis poolt läbi viidud üle-eestilisest uuringust “Õdede töökeskkond Eestis”. Minekupõhjustest on esikohal palk.

“Palga väljatoomine põhjusena küll püsib jätkuvalt esimesel kohal, aga ta on vähenenud 50-lt protsendilt 30-le,” rääkis Praxise tervisepoliitika programmi direktor Ain Aaviksoo. “Oluliselt on tõusnud näiteks nende õdede osakaal, kes lähevad välismaale saama kogemusi, kes lähevad, soovivad lihtsalt õppida juurde midagi uut.”

Palgaga rahulolu osas pole Eesti erand. Eestis on oma palgaga rahul alla 20 protsendi õdedest, üsna sarnane on suhtumine ka näiteks Soomes ja Inglismaal.

Kõige rohkem on õed oma palgaga rahul Kanadas ja USAs. Kuigi õdede äravoolu uuringu järgi karta ei tule, on Eesti, nagu ka paljude teiste riikide probleem õdede-arstide vähesus. Uuringu tegijad soovitavad ministeeriumil pöörata tähelepanu õdede juurdekasvule ja palgaprobleemi käsitlemist koos töökeskkonna küsimustega.

Lisaks uute õdede nappusele prognoositakse uuringus nõudlust inimsõbraliku tervishoiu järele.

“Tõepoolest – patsiendikeskne tervishoiusüsteem on see, mida me kõik ootame ja soovime,” sõnas Aaviksoo. “See tähendab nn uue õendusfilosoofia tõelist töölerakendamist. See tähendab seda, et lisaks kliinilisele tööle peab õe päeva sisse mahtuma ka suhtlus patsientide ja omastega.”

Uuringu järgi tunnevad meditsiiniõed kõige enam puudust ajast, mis kuluks patsiendiga suhtlemisele.