Sotsiaalkindlustussüsteemi edukus sõltub paljuski sellest, kui suur osa inimesi töötab. Ometigi soosivad mitme sotsiaalkaitse hüvitise maksmise tingimused aktiivse tööotsimise ja töötamise asemel passiivset hüvitise saamist.

Et töötuhüvitise saajad kiiresti tööle asuks, peab madala palgaga ja osaajaga töötamine olema tasuvam kui hüvitise saamine. Eestis on töötusriski korral makstavad hüvitised ja toetused võrreldes teiste Euroopa riikidega väga väikesed. Lisaks tuleb arvestada, et töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust saavad vaid pooled uutest töötutest. Tagamaks suuremale osale töötutest kaitse töötaoleku perioodiks, vajaksid ümbervaatamist eelkõige kehtiva töötutoetuse maksmistingimused.

Üldjuhul tasub töötuks jäädes kindlasti tööle naasta, kuid on ka erandeid. Kui inimene saab samal ajal mitut hüvitist, näiteks töötuskindlustushüvitist ja vanemahüvitist, võrdub hüvitisena saadav sissetulek sageli potentsiaalse töötasuga ning sel juhul ei pruugi töötamine olla tasuv. Ka ei ole töötamine tulus madala või varasemast märkimisväärselt väiksema palgaga korral. Näiteks ei tasu kahe lapsega perekonnas vaid ühel vanemal alampalgaga tööle minna, sest võit töötasust oleks väiksem kui toimetulekutoetuse kaotus või lisanduv lasteaiakoha maksumus.

Mitme hüvitise korraga maksmine on üldjuhul vastuolus hüvitise eesmärgiga ja koormab riigi rahakotti. Seevastu töötamine madala palgaga või osaajaga aitab säilitada nii tööoskusi kui ka -harjumust. Madala palgaga ja osaajaga töötamise aitaks tasuvaks muuta töötamisega kaasnevate transpordi- või lapsehoiukulude osaline kompenseerimine, pikaaegsetele töötutele teatud piirini töötasu puhul hüvitiste maksmise jätkamine olnutele või täiendav tulumaksuvabastus töötasult.

Kiirelt tööellu naasmist tagavad ka hüvitiste ja toetustega kaasnevad aktiivsusnõuded, mis kohustavad hüvitisesaajaid aktiivselt tööd otsima. OECD riikide kogemus näitab, et rakendades aktiivsusnõudeid ainult töötushüvitise saajatele, suureneb teiste hüvitiste saajate arv, näiteks toimetulekutoetuse saajate arv. Sestap soovitatakse aktiivsusnõudeid rakendada ka muude hüvitiste taotlejatele.

Nõuda aktiivsust

Eestis kehtivad aktiivsusnõudeid sisuliselt vaid töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse taotlejatele. Vanaduspensioni, töövõimetuspensioni kui ka toimetulekutoetuse taotlejatele aktiivsusnõudeid ei kaasne.

Praegu on pensioni eel töö kaotanutel valida 64-eurose töötustoetuse, millega kaasnevad ka aktiivsusnõuded, ja keskmiselt 243-eurose ennetähtaegse vanaduspensioni vahel. Enamasti otsustatakse just viimase kasuks. Samal ajal ei ole selle pensioniliigi saajatel võimalust osaleda tööturuteenustes ning ka ajutise ja väga madala töise tulu teenimisel kaob õigus hüvitisele. Seega soodustavad ennetähtaegse vanaduspensioni maksmistingimused pigem tööelust tagasitõmbumist.

Arvestades, et pensioniiga tõuseb jätkuvalt ning pensionieelses vanuses töötajad on üks tööturu riskirühmadest, tuleks ennetähtaegsest vanaduspensionist kujundada pigem vanemaealistele mõeldud töötushüvitis, millega kaasneb võimalus saada osa aktiivsetest tööturuteenustest.

Allikas: Märt Masso ja Reelika Leetmaa: Sotsiaalne kaitse peab toetama töötamist, EPL