See, kas midagi tundub meile piisavalt mõjus ja ka ohutu, sõltub meie taustateadmistest. Teadlased, valdkonnaeksperdid ja ajakirjanikud saavad aidata inimestel teha tõenduspõhiseid valikuid, argumenteerib Maris Vainre.

Kas 11 on palju või vähe? Sõltub. Kui need 11 on soojapügalad ja on jaanuarikuu kesköö, siis on 11 palju. 11 on vähe, kui vaatame sama termomeetrit mõnel juulikuisel keskpäeval. Kontekst on oluline.

ERR teatas, et 15. märtsiga alanud nädalal “tõi vaktsineerimine 11 tõsisemat kõrvaltoimet”1. Kas seda on palju või vähe? Tüüpiliste talve- ja suvetemperatuuride kohta on meil välja kujunenud taustateadmised. On ülearune selgitada, et +11°C on juuli keskpäeva kohta haruldaselt külm. Kuigi olgem ausad, meedia kuulutaks seda pealkirjades sellegipoolest.

Kui räägime vaktsiinide, ravimite, raviprotseduuride või üleüldiselt sekkumisprogrammide mõjust ja kõrvalmõjust, siis peaksime ka neid puudutavat infot esitama samasuguste innukate kommentaaridega. Kas 11 tõsiste terviseprobleemide all kannatavat inimest on palju? Kas neid on liiga palju?

Paralleelmaailmasid saab konstrueerida

Kui me tahame teada mõne programmi või sekkumise mõju, siis oskavad paljud välja pakkuda viisi, kuidas seda välja selgitada: mõõdame olukorda enne ja olukorda pärast programmi ja siis võrdleme tulemusi.

Vaadake riigihangete portaali, see kubiseb enne-pärast-formaadis mõjule hinnangu andmise palvetest. Enne-pärast lähenemise probleem on, et kui me saame vastuse, näiteks 11, siis me tegelikult ikka ei tea, mida see tähendab. Meil on vaja paralleelmaailma, kus seda programmi või vaktsiini ei ole, aga kõik muu on sama. Nii saaksime teada, kas ilma selle sekkumiseta – või antud juhul vaktsiinita – oleks tulemus olnud ka 11 või sellest piisavalt erinev.

Selliseid paralleelmaailmasid saab konstrueerida. Üks usaldusväärseimaid viise on neid luua juhuslikustatud kontrolluuringute abil. Uuringusse kaasatud inimesed jaotatakse gruppidesse ja seda tehakse loterii alusel. Osad saavad vaktsiini või osalevad meid huvitavas programmis. Teised elavad oma elu edasi nii nagu varem2.

Loterii tagab selle, et võrdlusgrupid on võimalikult sarnased. Näiteks, et ühes grupis ei oleks inimesed, kel on rohkem kroonilisi haiguseid kui teise gruppi kuulujatel.

Kui lubate mulle kiire ääremärkuse, siis see sarnaste võrdlusgruppide puudumise probleem on Eestis laiaulatuslik, nagu võite järeldada viitest riigihangete registrile. Ütleme, et me juhtume hindama töötute tööhõive parandamiseks loodud sekkumist.

Me peame veenduma, et programmi ei satuks vaid need, kes on eriliselt motiveeritud tööle naasma või on muul viisil teistest töötutest erinevad. Loterii on tähtis eeldusel, et meil huvi on teada, kas riikliku programmi, sh vaktsiini, edukus tuleneb sekkumisest endast, mitte osalejate omadustest.

Aga tagasi nende 11 inimese juurde, kes kannatasid pärast vaktsiini saamist. Kas me peaksime muretsema? Jah, nende üheteistkümne inimese pärast küll. Aga vaktsiinide pärast?

Lähedasem paralleelmaailm neile, kes on juba saanud vaktsiini, koosneb neist, kes seda veel saanud ei ole. Selliseid gruppe loodi teadusuuringute käigus, mis mõõtsid vaktsiinide turvalisust ja tõhusust. Uuringutes jaotati inimesed juhuslikult kahte gruppi, ühed said vaktsiini ja teised mitte. Et hinnata, kas 11 terviserikke tõttu kannatavat inimest on palju, peame uurima, kui palju on mittevaktsineeritute seas neid, kelle tervis sarnaselt tõsiselt kannatab.

AstraZeneca/Oxfordi3, Moderna4 ja Pfizer/BioNtechi5 uuringutes osales kokku 80 510 inimest. Tõsiseid kõrvalmõjusid tekkis nendes kolmes uuringus osalenutest 278-l. Neist 119 ei saanud tegelikult vaktsiini ja ülejäänud 159 said. Ehk teisiti öeldes: tõsiseid kõrvalmõjusid tekkis 39 igast 10 000 uuringu käigus vaktsineeritust.

Kui Eestis oli 11 inimest, kel vaktsiini saamise järel tekkis tõsine terviseprobleem, siis palju oli neid inimesi, keda samal ajal vaktsineeriti ja kel selliseid terviserikkeid ei tekkinud? Ma ei osanud seda täpselt välja selgitada, sest küllap on ravimiametil raske hinnata, millise perioodi vaktsineeritute pealt need 11 juhtumit kujunenud on. Pakun siinkohal välja hinnangu.

Meie vaktsineerimise kulg viimasel kolmel nädalal olnud võrdlemisi sarnane. Kolmel esimesel märtsi nädalal tehti keskmiselt 38 081 vaktsineerimist6, st esimesi ja teisi doose kokku.

Kui eeldada, et 15. märtsi nädalal ravimiametile teada antud kõrvalmõju juhtumid tekkisid enamasti neil, keda märtsis vaktsineeriti ja et kõrvalmõjud võivad tekkida nii pärast esimest kui ka teist doosi, siis tõsiseid kõrvalmõjusid tekkis kolmel inimesel iga 10 000 vaktsiini saaja kohta.

Tuletagem meelde, et me vaktsineerime hetkel vanemaealisi ja neid, kel on kroonilisi haiguseid. Ehk teisisõnu neid, kel on suur tõenäosus tõsiselt haigestuda ja seda sõltumata vaktsiinist. Me ei saa põhjaliku uurimiseta öelda, et vaktsiin põhjustas sümptomeid ja samuti pole kindel, palju on neid, kelle tervisehädast ravimiamet veel kuulnud ei ole.

Tõsised terviseprobleemid on muidugi murettekitavad. Et aru saada, kas risk vaktsiinide läbi võimalikku kahju tekitada väärib kasu, mis tekib vaktsineerimise abil viiruse leviku piiramisest, peame taas vaatama paralleelmaailma, kus me inimesi ei vaktsineeri. Võtame näiteks Eesti, kus on palju neid inimesi, keda pole veel vaktsineeritud.

Peame ka meeles pidama, et siin ei ole grupikuuluvus enam juhuslik, vaid sõltub vanusest, tervisest ja ka isiklikest valikutest. Terviseamet hindab, et haiglaravi vajab umbes 6,4 protsenti COVID-19 haigestunud inimestest7, haiglasse niisama ei satuta ja ma teen eelduse, et nende 6,4 protsendi COVID-19-haige seisund on vähemalt tõsine.

Kui vaktsiinid võisid Eestis märtsi keskel põhjustada tõsiseid kõrvaltoimeid igal kolmel 10 000 inimesest – mäletate, põhjuslik seos ei ole kindel –, siis 15. märtsiga alanud nädalal haigestunud 10 308 inimesest põeb seda tõenäoliselt tõsiselt, st haiglaravi vajades, läbi 660 ehk 640 iga 10 000 inimese kohta.

See vahe on enam kui kahesajakordne. Õieti on see näitaja madalam kui täiesti ilma vaktsiinideta maailmas. Meie seekordne paralleelmaailm ei olnud juhuslik ega kontrollitult eraldatud. Vaktsiini saanute maailm tuleb mittesaanutele appi, sest vaktsiini saamine leevendab haiguse kulgu ja nende 660 asemel oleks ilma vaktsiinideta rohkem haiglaravi vajajaid.

Tühimiku täidavad mured ja hirmud

Me ei ole harjunud selliseid võrdlusi tegema, ega ka otsima. See on olnud pigem teadlaste ja analüütikute pärusmaa. Isegi meile on see keeruline: mul võttis see ülevaade tunde, sest andmeid tuli erinevatest allikatest kokku otsida ja ajuti ise arvutada.

See pole mõistlik: esiteks pruugi ma kõiki nüansse oma kalkulatsioonides arvestada osata ja teiseks on need andmed ja teadmised kuskil kellegi peas ja ehk dokumentideski juba olemas. Need peaksid olema kättesaadavamad, arusaadavamad, kasutajasõbralikumad. Ajakirjanikel pole luksust kulutada tunde, et oma artikleid kirjutada.

Ajapuuduses läbimõtlematud ja sensatsioonilised pealkirjad toovad küll lugejaid, kuid võivad teha seda rahva tervise arvelt. 11 on kõigest neutraalne arv, kuni me seda mõtestada püüame. Kui me ei loo andmetele tähendusi empiirika abil, siis täidavad selle tühimiku mured, hirmud või soovmõtlemine.

Kontekstualiseerimine aitaks ühiskonda pookida valeinfo vastu ja seeläbi tõstaks meie usaldust mitte ainult vaktsiinide vaid ka teaduse ja laiemalt riiklike programmide suhtes.

Meil kõigil tuleb õppida informatsioonis paremini orienteeruma ja need, kes seda juba oskavad – teadlased, valdkonnaeksperdid ja riigiametid, sh terviseamet, teadusnõukogugi – saavad pakkuda tuge ja materjale, kuidas arve tõlgendada neile, kes infot avalikkusele edastavad. Rahvusringhäälingul ja teistel, kelle soov on tasakaalustatult informatsiooni edastada, on omakorda õigus andmetele konteksti nõuda ja kohustus seda esitada.


2 Tunnistan, et see on lihtsustatud. Vahel nad ei tea, et nad elavad elu edasi nagu varem, näiteks seetõttu, et nad said platseebot ehk mõjuaineta ainet, vaktsiinide puhul sageli spetsiaalset soolavett. Vahel nad teavad, et nad ei sattunud katsegruppi ja ka sel teadmisel võib olla oma mõju.
3 Voysey, M., Clemens, S. A. C., Madhi, S. A., Weckx, L. Y., Folegatti, P. M., Aley, P. K., Angus, B., Baillie, V. L., Barnabas, S. L., Bhorat, Q. E., Bibi, S., Briner, C., Cicconi, P., Collins, A. M., Colin-Jones, R., Cutland, C. L., Darton, T. C., Dheda, K., Duncan, C. J. A., … Zuidewind, P. (2021). Safety and efficacy of the ChAdOx1 nCoV-19 vaccine (AZD1222) against SARS-CoV-2: An interim analysis of four randomised controlled trials in Brazil, South Africa, and the UK. The Lancet, 397(10269), 99–111.
4 Baden, L. R., El Sahly, H. M., Essink, B., Kotloff, K., Frey, S., Novak, R., Diemert, D., Spector, S. A., Rouphael, N., Creech, C. B., McGettigan, J., Khetan, S., Segall, N., Solis, J., Brosz, A., Fierro, C., Schwartz, H., Neuzil, K., Corey, L., … Zaks, T. (2021). Efficacy and Safety of the mRNA-1273 SARS-CoV-2 Vaccine. New England Journal of Medicine, 384(5), 403–416.
5 Polack, F. P., Thomas, S. J., Kitchin, N., Absalon, J., Gurtman, A., Lockhart, S., Perez, J. L., Pérez Marc, G., Moreira, E. D., Zerbini, C., Bailey, R., Swanson, K. A., Roychoudhury, S., Koury, K., Li, P., Kalina, W. V., Cooper, D., Frenck, R. W., Hammitt, L. L., … Gruber, W. C. (2020). Safety and Efficacy of the BNT162b2 mRNA Covid-19 Vaccine. New England Journal of Medicine, 383(27), 2603–2615.
7 Terviseamet. (2021, märts 22). COVID-19 andmed seisuga 22.03.2021.
Allikas: Maris Vainre: kuidas me teame, et vaktsiinid on piisavalt ohutud?, ERR arvamus