Sel sügisel leiab esmakordselt aset üle-eestiline kõrgkoolide õppejõudude küsitlus, mille korraldab SA Archimedese tellimusel poliitika­uuringute keskus Praxis ja mis hõlmab Eesti 20 kõrgkooli (programmi Primus partnerkoolid). Uuringu tulemusi tutvustatakse 2013. aasta jaanuaris Tallinnas rahvusvahelisel konverentsil „Higher education – higher level learning?”.

Õppejõudude roll ja neile esitatavad nõudmised on viimastel aastakümnetel oluliselt muutunud: ühiskonna ootused massikõrgharidusele, kõrgkoolide eesmärkide mitmekesisus ja ülesannete rohkus, suund väljundipõhisele õppele ja õppijakesksusele, lisaks mõjutavad õppejõudude tööd üha enam kõrghariduse rahvusvahelistumine ning muutunud juhtimiskultuur kõrgkoolides.

Need teemad on aktuaalsed ka Eestis, samas ei ole siin, erinevalt suurtest välisriikidest (nt USA, Austraalia), tavaks õppejõude regulaarselt küsitleda. Varem on Eestis õppejõudude õpetamisoskusi ja koolitusvajadusi mõningal määral uuritud ESF-i projekti „Ülikoolilõpetajate konkurentsivõime tõstmine läbi õppetegevuse kvaliteedi arenduse (LÜKKA)” raames, kuid põhjalikult õppejõudude olukorrale, motivatsioonile ja rahulolule nendes ei keskendutud. Käesolev küsitlus pöörab fookuse just nendele tähtsatele aspektidele, et kirjeldada ja mitmekesistada üldpilti meie akadeemilisest kogukonnast.

Õppejõudude kohta on ühiskonnas levinud mitmeid müüte. Küsitluse eesmärk on saada ülevaade Eesti kõrgkoolide õppejõududest eri valdkondade lõikes. Küsimustele vastates saab anda olulist infot mh oma töötingimuste, tegevuse, prioriteetide, eneseteostusvõimaluste, valupunktide, motivatsiooni ja ajakasutuse kohta.

Lisaks hõlmavad küsimused haridus- ja õpetamiskogemust ning teadus-, arendus- ja loometegevust. Samuti seda, millist toetust ja koolitust õppejõud vajab. Õppejõudude olukorra kirjeldamine aitab riigi tasandil saada ülevaate õppejõudude olukorrast ja identifitseerida valupunkte. Selline teave on tähtis kõrgkoolidele parandamaks oma töökeskkonda ja kujundamaks efektiivseid eneseteostusvõimalusi akadeemilistele töötajatele.

Kuidas tulemusi kasutatakse? Meie õppejõudude motivatsioonitegurid, arenguvõimalused ja töökeskkond on olulise tähtsusega hoidmaks ja arendamaks Eesti õppejõudude baasi ning tagamaks sellega Eesti kõrgkoolide kvaliteeti.

Küsitluse tulemused võimaldavad anda kõrghariduspoliitika kujundajatele, kõrgkoolide juhtkondadele ja teistele asjaosalistele otsustamiseks vajalikku teavet. Saab ülevaate kõrgkoolides õpetavatest inimestest, nende tegemistest ja õppejõuks olemise motivatsioonist; vajadusel toetada akadeemiliste töötajate töövaldkondade omavahelist tasakaalu (nt teadustöö vs. õpetamine vs. muud ülesanded); selgitada välja õppejõududele mõeldud ja õpetamisoskust edendava tegevuse senise tulemuslikkuse ning töötada välja õppejõudude täienduskoolituse programme.

Oluline on, et Eesti õppejõudude küsitlus toetub mõningal määral rahvusvahelise uuringuprojekti „The Changing Academic Profession” raames aastatel 2006–2011 korraldatud küsitlusele, mis hõlmas 21 riigi õppejõude. See võimaldab asetada meie õppejõudude olukorra rahvusvahelisse konteksti.

Küsitlusest on oodatud osa võtma kõik põhikohaga töötavad korralised õppejõud Primuse programmi partnerkõrgkoolidest, kelle koormus on vähemalt 40 tundi kuus. Elektroonilist küsitlusankeeti saab täita nii eesti kui ka inglise keeles kuni 19. oktoobrini. Ankeedi saadab õppejõule kõrgkool e-kirjana, küsitlus on kättesaadav ka Praxise koduleheküljel www.praxis.ee. Vastamiseks kulub umbes 30 minutit, vastajad jäävad anonüümseks. Lisateave laura.kirss@praxis.ee.

Allikas: , Õpetajate Leht