Üldise nõrgenenud finantskeskkonna taustal on järjest enam neid väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kes vajaks ettevõtte äritegevuse arendamiseks lisarahastamist, selgus täna esitletud EASi uuringust.
Võrreldes varasemaga on ettevõtjad kasutanud või soovivad kasutada lisafinantseerimist palju aktiivsemalt. Kui varasematel aastatel vajas lisarahastust ligikaudu 1/3 VKEdest, siis 2011. aastal oli see vajadus ligi 2/3 ettevõtetest.
Ettevõtted, kus on üle 10 töötaja, kasutavad lisarahastuse allikatena peamiselt finantssektori teenuseid – pangalaene ja liisingut. Senisest rohkem on aga kasvanud laenuvõtmine perekonnalt ja sõpradelt, seda kasutavad peamiselt mikroettevõtted ja FIEd.
„Murettekitav on ettevõtjate suhtumine koostöösse teiste ettevõtete ja ettevõtteväliste investoritega,“ toob esile uuringu üks autoreist, Praxise analüütik Mari Rell, ning lisab, et ettevõtetevahelise koostöö peamise takistusena tuuakse välja soovi säilitada sõltumatus. „Kuigi ligi kolmandik ettevõtjaid leiab, et praegune kapitaliseeritus ei ole piisav selleks, et tagada ettevõtte jätkusuutlik areng, ei nähta koostöös võimalust oma äritegevuse arendamiseks ja ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks,“ selgitab Rell.
Tööturu olukorda hinnates peavad ettevõtjad endiselt oluliseks takistuseks kvalifitseeritud spetsialistide nappust. Praxise majanduspoliitika analüütiku, analüüsi autori, Risto Kaarna sõnul näitab uuring, et vaatamata tööturu olukorra paranemisele tööjõupakkumise osas, pidas 2011. aastal lausa 70% ettevõtjatest tippspetsialisti leidmist raskeks, 2005. aastal oli see 46%.
Eestis tegutsevatest ettevõtetest 99,9% on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, ehk ettevõtted, kus palgatöötajate arv jääb vahemikku 0-249. Majanduslikult aktiivsete VKEde arv jääb aastate lõikes keskmiselt 70% juurde. Nende poolt loodud lisandväärtus moodustas 2010. aastal kõigi ettevõtete lisandväärtusest 76% ja hõive 79% kõigist erasektori töötajatest.
Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumuste uuringut on läbi viidud alates aastast 2002, iga kolme aasta järel. Käesoleva, järjekorras neljanda, uuringu käigus küsitleti ligi 1500 ettevõtjat, eesmärgiga koguda hinnanguid ning analüüsida VKEde arengut mõjutavaid tegureid, võrrelda neid suuruse, tegevusala, asukoha ja peamiste majandusnäitajate lõikes ning kõrvutada tulemusi varasemate aastate uuringutega. Uuringu teostas EASi tellimusel Poliitikauuringute Keskus Praxis. Uuringu läbiviimist rahastas EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.