Praxise kutseõppeasutuste vilistlaste uuringust selgub, et 44 protsenti õpilastest töötas juba enne kooli lõpetamist. Pool aastat pärast kooli lõpetamist töötasid 71 protsenti lõpetanutest, neist kaks kolmandikku õpitud alal.

Praxise eelmised uuringud (2011. aastal) on näidanud, et tööandjad on varasema töökogemuse osas nõudlikud ja õpilaste majanduslikud olud nigelad, mistõttu tööle asutakse võimalikult varakult ehk kohe kui õppekoormus seda vähegi lubab. Vilistlaste hinnangul mõjutas nende töökoha leidmise kiirust eelkõige varasem praktika läbimine samas ettevõttes ning tutvused. Töökoha leidmise kiirust negatiivses mõttes mõjutanud tegurina nimetati sagedasemalt rasket olukorda tööturul, kuid ka kogemustega töötajate eelistamist värskete lõpetajate asemel.

Küsitluse ajal töötas 71 protsenti vastajatest, neist kaks kolmandikku erialasel tööl. Vaid õppimisele oli pühendunud 13 protsenti vastajatest, 6 protsenti vilistlastest ei töötanud, kuid otsis aktiivselt uut töökohta.

Mitte-erialasele tööle on vilistlased sattunud eelkõige seetõttu, et õpitud erialal ei leitud sobivat tööd. Suurt osa mängib selles piirkond, kus vilistlane elab. Paljud vastajatest ei tööta erialases ametis ka madala palgataseme tõttu. Valdkondadest on suurim mitte-erialasel töökohal töötajate osakaal tehnika, tootmise ja ehituse ning sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse õppevaldkonna lõpetanute seas.

Märgatav osa töötavatest vilistlastest tegutseb eraettevõtluses: kokku 10 protsenti kõigist vastajatest. Välismaal töötas kasvõi aeg-ajalt 11 protsenti töötavatest vilistlastest, neist 6 protsenti töötas seal pidevalt. Välismaal töötamine oli sagedasem nooremate vastajate ja meeste seas. Peamine sihtriik oli seejuures Soome, kuid ka Norra, Austraalia ja Suurbritannia.

Ametikohtade poolest töötavad kutsehariduse omandanud kõige sagedamini teenindus- ja müügitöötajatena, palju on ka oskus- ja käsitöölisi ning keskastme spetsialiste ja tehnikuid.

Uuringust selgub, et kutseõppeasutustes õpib aina enam töötavaid inimesi, kes on kooli tulnud end täiendama või uut kvalifikatsiooni omandama ning kutseharidus tundub osaliselt täitvat ka hobihariduse rolli. Mitmed erialad on lisaks tööturule kasulikud ka isiklikus majapidamises toimetamisel.

Uuringu tulemuste põhjal tekib küsimus, kas kõik kutseõppeasutustes õpetatavad erialad on vajalikud ning kas kutseharidus peaks olema alati tasuta? Kutseõppeasutuste lõpetajate seas on märkimisväärne osa neid, kes ei tööta erialases ametis ja sageli ka ei soovinud õpitud alal töökohta leida. Näiteks aiandusalane haridus on abiks hoopis oma koduaias toimetamisel. Sarnaselt lähevad ärikorraldust või väikeettevõtlust õppima ka varasema töökogemuseta noored, kes ei plaani luua enda ettevõtet. Keskhariduse järgse kutseõppe lõpetanute seas oli mitmeid vastajaid, kes olid omandanud kaks järjestikust kutseharidust, sest polnud peale gümnaasiumi lõpetamist suutnud erialaeelistustes selgusele jõuda.

Vaata kogu uuringut siit.

Allikas: ,