Võttes arvesse eluea pikenemist tervena elatud eluaastate arvel, seisavad Eestil sotsiaalkindlustuse vallas ees sisulised debatid suurema maksukoormuse, pensionide asendusmäära vähenemise ja pensioniea tõstmise üle, kuid pensionisüsteem ei kuku kokku.

Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituudi direktor Lauri Leppik kõneles ETV saates „Foorum“, et täna avaldatud Praxises uuring sotsiaalkindlustuse jätkusuutlikkusest mängis läbi mitmeid stsenaariume. Uuriti ka seda, mis juhtub siis, kui me mitte midagi ei tee.

„Selle simulatsiooni ja arvutuste tulemused ei kinnita hüpoteesi, et Eesti pensionisüsteem kukub kokku,“ kinnitas Leppik. Ravikindlustus ja töötuskindlustus pole tema sõnul samuti kriitilises seisus.

Siiski ei saa Leppiku sõnul öelda, et probleeme pole ja jätkusuutlikkuse riskid on väga reaalsed.

Pensionisüsteem peab ajapikku rahvastiku muutustega kohanema, rääkis Leppik. „Tõsiasi on see, et kui iga järgmine põlvkond elab eelmisest kauem, siis paratamatult peab see põlvkond ka kauem töötama,“ ütles Leppik.

„Kuigi Eesti on laenanud ideid, siis me oleme rohkem traditsioonilise Saksa sotsiaalkindlustuse mudeli jälgijad olnud,“ kõneles Leppik. „Meil on paljud õigused tööga seotud, me maksame töötamise ajal makse ja selle baasilt inimeste õigused tulenevad.“

Leppik pakkus, et võib-olla võiks seda tugevat tööpõhist sotsiaalset töökaitset natukene muuta ka ravikindlustuses kindlustamata inimeste puhul. Põhjamaades on põhilistele sotsiaalsetele õigustele juurdepääs igaühel, märkis ta.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul ei ole täiuslikku sotsiaalkindlustussüsteemi olemas. „See, mida me teha saame, on erinevad valikud, kui mõistlikult neid ühiskonnale seletada, siis ei pruugi need olla sugugi ebapopulaarsed,“ rääkis Pevkur.

Keskerakonna aseesimees Kadri Simson leidis, et karme lahendusi ei ole alati vaja teha, aitaks ka kui tõsta tööviljakust või kui tõsta tööhõivet. Samuti mainis ta väljarännet. „Kui me täna laseme 20-aastastel ära minna, siis nad töötavad järgmised 40 aasta teiste riikide pensionäride heaks,“ kõneles Simson.

Simsoni sõnul ei saa praeguse maksusüsteemiga tulla põhjamaist heaoluriiki. „Kust ta tuleb, kui me makse kokku ei korja,“ küsis Simson.

Eestil puudub ikka veel tööõnnetuskindlustus

Praxise tervisepoliitika programmi direktor Ain Aaviksoo tõi välja, et poliitikutel peaks olema häbi selle pärast, et Eestis ei ole tööõnnetuse ja kutsehaiguste kindlustust. Selliseid riike, kus seda süsteemi pole, on Euroopa Liidus tema sõnul vaid neli.

Ka Leppiku sõnul on siin puudus poliitilisest otsustavusest, samas on see üks keerukamaid kindlustuse süsteeme üldse ja häid lahendusi pole välja pakutud.

Simsoni sõnul peab tööandja oleme huvitatud, et tema töötajatega ei juhtu rumalaid tööõnnetusi . Probleem on tema sõnul selles, et mis saab siis, kui tööandja kaob ära, aga töötajale on vaja maksta kompensatsiooni.

Ta rõhutas, et töövõimetuspensionäre on viimastel aastatel tulnud väga palju juurde. Simson toetab enda sõnul solidaarsust nii töökindlustuse kui ka ravikindlustuse puhul.

Ravikindlustus

Pevkuri sõnul peame me arvestama sellega, et kui me elame kauem ja ravikindlustuse tarbijaid on rohkem, siis me peama ka sinna rohkem panustama.

Aaviksoo sõnul me elame kauem ikka sellepärast, et meie tervis on parem. Küll aga peaks ka tema sõnul maksubaasi laiendama, et see koorem ei oleks väheste töötegijate turjal. „Meil on terve rida tulusid, mille pealt ei korjata makse – näiteks dividendid,“ kõneles Aaviksoo. „Põhimõtteliselt on võimalik korjata seda ka pensionitelt. Kui me korjame maksu suurelt hulgalt inimestelt, siis on iga üksiku inimese koormus väiksem.“

„Me avastame haigusi varem, me hakkame palju varem neid ravima ja meil on kroonilised haigused, mis kestavad pikemat aega,“ kõneles Aaviksoo. „Meil on vähem inimesi, kelle pealt maksu korjata ja meil on vähe personali, kes suudaks raviteenust pakkuda.“

Leppik tõi probleemina välja krooniliste haiguste kujunemise pikaajaliseks töövõimetuseks.

Mehed hakkavad saama suuremat pensioni kui naised

Täna avaldatu uuringust selgub, et keskmine pension I ja II sambast kokku seadusega määratud vanaduspensionieas pensionile jääjatel on 2060. aastal meestel ligi 41 protsenti ja naistel 32 protsenti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust.

Meeste kõrgem pension on tingitud nii kõrgemast I samba pensionist suuremate aastakoefitsientide tõttu kui ka suurematest maksetest kogumispensioniskeemi.

Kui 2010. aasta alguses moodustasid pensionärid rahvastikust 29 protsenti, siis 2030. aastal on nende osakaal 31 protsenti, 2040. aastal 33 protsenti ja 2060. aastal 38 protsenti.

Allikas: Lauri Leppik: pensionisüsteem ei kuku kokku, Delfi