Praxisel valmis uuring laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kooride, rahvatantsurühmade ja muusikakollektiivide ning nende juhendajate olukorrast. Uuring näitas, et pidude ettevalmistuses osalemine on juhendajale pigem hobi või kõrvaltöö ning valdav enamik juhendajatest tunneb, et nende töökoormus pole vastavuses saadava tasuga.

Sageli juhendatakse korraga mitut kollektiivi, töötasud on väga nirud (keskmine koorijuhi palk on 115 eurot kuus) ning uuring kinnitab, et noori juhendajaid kunstiliste kollektiivide ette saada on üha keerulisem.
Juhendaja kutse ei motiveeri, kuna makstavad töötasud on ebamäärased ja madalad ning kollektiivid ei tule majanduslikult ots otsaga kokku.

Kui praegu on laulu- ja tantsupeoliikumises 1400 juhti, siis mõne aasta pärast lahkub sellest grupist vanuse tõttu umbes 400 inimest.

Juba praegu on juhendajatel väga mitu kollektiivi, kuid kui nende koormus kasvab veelgi, siis kuidas ja kas on see seotud meie pidude kõrge kunstilise tasemega?

Kuidas ja kelle vahel on sõlmitud juhendamiste kohta töövõtulepingud, kui pika perioodi peale need kehtivad ja kas koorijuhtidele makstakse ümbrikupalka?

Kui motiveeritud on kohalikud omavalitsused “isikliku” koori, orkestri või rahvatantsuühma tegutsemisest oma valla rahvamajas?
Kuidas omavalitsused praegu harrastuskollektiive toetavad?

Kas juhendajate vahel kehtib konkurents ja kui ei, siis miks?
Saame ka teada, mis on koorijuhi kutsetunnistus ja mis selle omamisega kaasneb?

Mis tegevus uuringutulemuste põhjal on algatatud, kuhu suunas liigutakse ja kas saame garanteerida, et laulu- ja tantsupidude poolteist sajandit pikk traditsioon ei hääbu?

Neile küsimustele vastavad Klassikaraadio “Luukambris” kultuuriminister Tõnis Lukas, mõttekoja Praxis analüütik Jane Ester, SA Laulu- ja Tantsupidu juht Aet Maatee, Eesti Koorijuhtide Liidu esimees Heli Jürgenson ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik Hille Ilves.