Igal aastal jätab põhikooli pooleli tuhatkond last, mis on haridusspetsialistide väitel kehtivat kohustuslikku 9-klassilise hariduse nõuet arvestades lubamatu ja ennekuulmatu.
Eelmisel õppeaastal katkestas õpingud 293 põhikoolis käivat tüdrukut ja 852 poissi, mis on ühtlasi seni suurim katkestajate arv ühe kooliaasta jooksul. Haridus- ja teadusministeeriumi hariduslike erivajaduste nõuniku Kai Kuke sõnul on selline olukord mõistetamatu, kuna seaduse järgi peab õpilane käima koolis põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.
«Tegelikult ei tohiks Eestis olla ühtegi põhihariduseta inimest, aga ometi on neid palju,» nentis Kukk. «Kui laps ei ole 17-aastane ja kool ta välja viskab, on tegemist koolipoolse seaduserikkumisega. Kui laps ise õpingud katkestab, rikub seadust tema vanem.»
Kujuteldamatu olukord
Koolikatkestajate kohta põhjalikku ülevaadet koostava poliitikauuringute keskuse Praxis haridusprogrammi direktor Tiina Annus kinnitas, et paljudes riikides on mõeldamatu, et mõni õpilane kohustuslikus kooliastmes õpingud katki jätab. «Üldiselt ei kujuta inimesed sellist võimalust ettegi,» kostis ta. «Nii et meie olukord on tõesti hull.»
Väljalangemise klassikalisteks põhjusteks on puudumised, õpiraskused, käitumisprobleemid. Katkestajaid on kõige enam Viljandi, Lääne-Viru ja Jõgeva maakonnas.
6. ja 7. klassis algab massiline klassikursuse kordamine, mis tõstab õppetöö katkestajate protsendi eriti kõrgeks 8. ja 9. klassis. Väljalangejaid on nii nn eliitkoolides kui ka erivajadustega lastele mõeldud õppeasutustes. Viimast pidas Kukk eriti uskumatuks.
«Sellistes koolides töötavad ju eripedagoogid, kes peaksid erivajadustega lapsi tundma ja oskama neid suunata,» ütles Kukk.
Enamik lapsi jätab põhikooli katki pärast oma 17. sünnipäeva ehk koolikohustusliku ea lõppu. Sagedasemateks katkestamispõhjusteks on ka majanduslikud probleemid, vanglasse sattumine ja tööle asumine.
Takistab edasijõudmist
Kaarepere põhikooli direktor Laine Pärn möönis, et väljalangejaid on Eesti kohta tõesti palju. «Mõni kaob koolist järsku, mõni langeb tasapisi välja,» rääkis ta. «Mõni on küll nimekirjas, aga tundides ei käi. Mõni käib koolis niisama aega viitmas.»
«Osa läheb pärast katkestamist õhtukooli, aga enamasti jäetakse seegi pooleli,» tõdes Kaarepere põhikooli direktor. «Ma ei tea ühtegi katkestajat, kes oleks kaugele jõudnud.»
Pärna sõnul aitaks väljalangemist vähendada õppekavade lihtsustamine ja kodu suurem toetus.
«Vanasti läksid lapsed hommikul kooli ja vanemad tööle,» kirjeldas Pärn. «Aga nüüd on paljud vanemad tööta ja jäävad hommikul koju magama. Laps ei saa siis aru, miks peaks tema kooli minema.»
Pärsti põhikoolis õpib 20 last, kes on teistest koolidest kas välja visatud või ise katkestanud. Direktor Piret Kukk tunnistas, et reeglina on tegemist olnud puudumiste, halva õppeedukuse ja nendest tulenevate konfliktidega.
Haridusministeeriumi nõunik Kai Kukk juhtis tähelepanu vajadusele õpilase erivajadusi võimalikult vara märgata ning last senisest tõhusamalt aidata. Tema sõnul hakkab ministeerium pärast Praxise uuringu lõplikku valmimist soovitama potentsiaalsete katkestajate aitamiseks kasutada strateegiaid, mis on osutunud efektiivseks meil ja teistes riikides.
Väljalangemise ennetamise viisid
1. Vanemate kaasamine
2. Probleemide võimalikult varane märkamine
3. Lugemis- ja kirjutamisoskuse arendamine
4. Isikliku nõustaja abi
5. Alternatiivsed koolitüübid (erakool, koduõpe jm)
6. Koolivälised tegevused (pikapäevarühm, suveprogrammid)
7. Õpetajate täiendõpe
8. Erinevad õppemetoodikad
9. Tehnoloogilised õppevahendid
10. Individuaalsed programmid
11. Ühiskonna koostöö kooli toetuseks
12. Vägivalla ennetamine
Allikas: Koolist väljalangemise ennetuskeskus, USA
Põhikooli jättis pooleli:
1998/99. õa 221 tüdrukut ja 678 poissi
1999/00. õa 277 tüdrukut ja 721 poissi
2000/01. õa 263 tüdrukut ja 762 poissi
2001/02. õa 234 tüdrukut ja 673 poissi
2002/03. õa 293 tüdrukut ja 852 poissi
Poolelijätmise põhjused 2002/03. õa:
777 koolikohustusliku ea lõppemine
72 majanduslikud põhjused (sh tööleminek)
47 last suri
20 perekondlikud põhjused (sh abiellumine)
17 põhjus teadmata
15 heideti välja edasijõudmatuse tõttu
14 heideti välja ebasobiva käitumise tõttu
7 põdes pikaajalist haigust
176 muudel põhjustel (sh 95 poissi eeluurimisvanglas)
Allikas: haridus- ja teadusministeerium