Kui praegused pensionärid saavad pensione võrreldavas suurusjärgus, siis praeguste noorte, tulevaste pensionäride sissetulekud hakkavad mitu korda erinema.

Kui praegu 30. eluaastates õpetaja ükskord pensioniikka jõuab, hakkab ta saama poolteist korda väiksemat pensioni kui arst. Võrreldes IT-spetsialistiga hakkab õpetaja, kes needsamad IT-spetsialistid suureks on kasvatanud ja koolitanud, saama isegi kaks korda väiksemat pensioni.

Samasugune on nende praegune palgavahe.

Rääkimata alampalgalistest, kes teevad samuti iga päev rasket tööd, saavad väikest palka ning kellele ei paista lihtsamat elu ka pensionieas.

«Et pensionid sõltuvad üha enam inimese enda sissemaksete suurusest, kandub ebavõrdsus palkades ja töötusperioodides ka ebavõrdsusse pensionides,» tõdes Praxise vanemanalüütik Andres Võrk. Ebavõrdsus kasvab pensionide arvestamise metoodikast lähtudes kuni kolm korda.

«Meie analüüs viitab, et pensionide ebavõrdsuse kasv on võrdselt tingitud nii esimese kui teise samba pensionist,» lisas analüütik. Esimese samba pensioni arvestusse on küll sisse kirjutatud, et pensionide baasosa kasvab pisut kiiremini, kuid see ei tasakaalusta pensionide ebavõrdsuse suurenemist.

Eesti kehtiv, suuresti palgast sõltuv pensionisüsteem on 15 aastat vana. Tänase Postimehe arvamusküljel tõdeb üks pensionisüsteemi väljatöötaja Lauri Leppik, et toona usuti, et palgasüsteem hakkab vähemalt aja jooksul kajastama õiglaselt erinevusi inimeste teadmistes, oskustes ja ühiskondlikus panuses. Leppik on 15 aasta taguste riigikogu stenogrammide põhjal meelde tuletanud, et siis kehtinud elatusraha süsteemi järgi võis koristaja pension olla isegi suurem kui dotsendil – sõltuvalt tööstaažist.

Praxise analüütik Võrk arvab, et ühest küljest on õiglane, kui kasvõi hariduse nimel rohkem pingutanud inimesed saavad vanaduses ka kõrgemat pensioni võrreldes nendega, kes teadmistele nii suurt rõhku ei pannud. «Teisest küljest pole inimesed alati ise süüdi, et neil on madalad palgad, olgu siin näiteks maksutuludest palka saavad lasteaiaõpetajad või meditsiiniõed – nemad kaotavad kahekordselt,» ütles Võrk.

Samuti on Praxise analüütiku sõnul küsimus olukorras, kui inimesed jäävad majanduskriisi ajal töötuks. «Ehk võiks registreeritud töötu olemist võrdsustada esimese samba pensioniõiguse seisukohalt töötamisega?» pakkus ta.

Ebavõrdsus pensionides hakkab valitsema ka meeste ja naiste vahel. Esiteks palgalõhe tõttu meeste ja naiste palkades, aga ka seepärast, et enamasti on naised lapsi kasvatades tööturult eemal. Rääkimata näiteks erivajadustega last kasvatavatest vanematest ja omastehooldajatest, kes samuti on enamasti naised.

Praegused palgakäärid — õdede, hooldajate, õpetajate ja lasteaiakasvatajate madalad palgad — tähendavad tulevikus ka pensionikääre. Nii võib praegune kõrgepalgaline IT-spetsialist saada viis korda kõrgemat pensioni kui praegune meditsiiniõde. Kas ja kuidas peaks pensionisüsteemi muutma, et seda ebavõrdsust veidigi vähendada?

Skeem: koostanud Postimees

Liisa Pakosta, IRL

Senist sotsiaalmaksust tulenevat ebavõrdsust vähendavad IRLi ettepanekutest vanemapension, sotsiaalmaksu ülempiir (mis vähendab suuri pensione) ning kõrgem palk õpetajatel, õdedel, raamatukoguhoidjatel jt. Üksi elavate pensionäride jaoks näeme ette täiendused toimetulekutoetuse süsteemis ning kõik kuni 500 euro suurused pensionid oleks tulumaksust vabastatud, lisaks täiendav tu-lumaksuvabastus kuni 846 euro suuruse sissetuleku puhul. Sellest suuremat pensioni saavad inimesed maksaks tavapärast tulumaksu edasi.

Monika Haukanõmm, Vabaerakond

Pensionisüsteem vajab tervikuna ülevaatamist, see on jätkusuutmatu ning ebaõiglane. Ebavõrdsust vähendab, kui kaotame ära pensionite tulumaksu (kuni 500 eurot), välja arvatud eripensionid, mille puhul jääb tulumaks alles. Kokkutõmbamist vajab eripensionite süsteem. Lisaks on vaja muuta pensioni arvutamise süsteemi – üks tööaasta peab andma koefitsiendi üks, mitte näiteks 0,3. Koefitsiendi muutmine loob eeldused, et ebavõrdsus väheneb.

Helmen Kütt, SDE

Tõstes nelja aastaga sotsiaalpartneritega koostöös miinimumpalka, saame tagada, et tulevased pensionid on tasemel, mis võimaldavad pensionäridel oma pensioniga paremini toime tulla. Kõrgema miinimumpalga ja keskmise palga tõusu tulemusel laekuvad sotsiaalmaksud võimaldavad tõsta pensione juba ka praeguste pensionäride jaoks. Tulevasi pensionäre silmas pidades on oluline luua tööandjate sissemaksetel põhinev tööpension: tööandja saab teha sissemakseid töötaja vabatahtlikule pensionikontole madalama, 13-protsendilise sotsiaalmaksu määraga.

Urmas Kruuse, Reformierakond

Selleks et sotsiaaltoetused oleksid suuremad, peavad sissetulekud kasvama. Majanduskasv, suurem palk, suuremad pensionid. Keskmine pension peaks olema tulumaksuvaba. Pensioniskeem on solidaarne. Ehkki üha enam sõltub pension tulevikus sellest, kui palju makstakse töötaja eest sotsiaalmaksu. Seega on ennekõike oluline, et õdede, hooldajate, õpetajate jt palgad võimaldaksid inimväärselt ära elada praegu ja tulevikus oleks pension äraelamist võimaldav.

Marika Tuus-Laul, Keskerakond

Pensionisüsteemi tuleks kindlasti muuta, ja muuta nii, et miinimumi kuni keskmist palka saavate inimeste üks tööaasta hakkaks võrduma ühe pensionikindlustuse aastaga. Loomulikult jääb ikka vahe sisse, sest kõrgepalgaline inimene on suutnud end pensioniks paremini kindlustada, kuid tööaasta ja pensioniaasta võrdsustamine oleks esimene samm, et pensionäride olukorda tulevikus võrdsemaks muuta.

Mare Liiger, EKRE

Siin on üks nutikas lahendus. Hetkel on nii, et tööandjal on mugavam, kasulikum, soodsam maksta väikest palka, sest sotsiaal- ja tööjõumak-sud on siis väiksemad. Palgatõusule on seetõttu vastu nii ettevõtjad, omavalitsused kui ka riik. Vastavalt palgale koguneb ka riigipension. Kas seda muuta, on iseküsimus. Alustada tuleks siiski sotsiaalmaksude tõstmisest nii, et tööandja, kes maksab madalat palka, maksaks sama palju sotsiaalmaksu, kui ta maksab kõrge palgaga töötaja puhul. Pensionid koguneksid nii märksa ühtlasemalt.

Tulevikus ootab ees sügav pensionilõhe

Kui praegu saavad vanaduspensionärid enam-vähem samas suurusjärgus pensione, siis aastakümnete pärast kärisevad vahed isegi viiekordseks. Palgataseme ja pensionide vaheline seos 32-aastastel inimestel praegu (kes lähevad pensionile 65-aastaselt). Pensioni esimene sammas koosneb baasosast, mis on kõigil võrdne, ja aastakoefitsiendist, mis sõltub palgast. Teine sammas sõltub täielikult inimese palgast.