Hakake ettevõtjaks, soovitatakse tööd otsivale inimesele sageli. Aga kas ettevõtjaelu ikka sobib kõigile? Ja miks üldse loobuda turvalisest palgatööst?

Kuidas ja miks temast ettevõtja sai, pärisime praegu teisi ettevõtjaks koolitavalt ühemehefirma omanikult Raimo Ülaverelt, kes on oma karjääris korra ka juba taas palgatööl käinud.

Küsimusele, kas ta oleks praegu nõus minema palgatööle, kui selle eest makstaks piisavalt ning töö vastaks tema huvidele ja võimetele, vastab Ülavere: «Tõenäoliselt mitte. Lühike põhjendus oleks, et ilma ülemuseta on elu parem. Küsimus ei olegi selles, kas ülemus on hea või halb, tahan lihtsalt oma tegemistes vaba olla ja ise oma elu üle otsustada.»

Põhjuseks, miks paljud ei söanda oma ettevõttega alustada, peab koolitaja seda, et inimesed on harjumuste orjad. Omal ajal palgatööd tehes on ta isegi imetlenud ettevõtjaid ja arvanud, et tema küll ei suudaks nii elada, et ei tea, mis kolme kuu pärast juhtub. Eriti suur oli aga kartus selle ees, et peab ennast ise müüma hakkama. «Tegelikult on kõik need takistused inimese peas ja ettevõtlusega seotud irratsionaalsed hirmud on kergesti ületatavad,» arvab ta nüüd. Näiteks tundis ta muu hulgas hirmu selle ees, et tal pole ise enda tööandjaks hakates enam kunagi võimalik minna ettevõtte jõulupeole, rääkimata kontoris töölkäimisest.

Ülavere usub, et põhimõtteliselt on igaüks võimeline olema ettevõtja ja ise oma otsuste eest vastutama. Seda näitab kasvõi fakt, et majanduskriisi ajal kasvas ettevõtjate arv märgatavalt. Samas tõdeb ta, et kaks kolmandikku alustanud ettevõtjatest kaob mõne aastaga ärimaailmast, sest kui oled ikka kakskümmend aastat üht tööd teinud, tekib õpitud abitus ja nii on raske võtta vastutust oma elu eest. «Määramatuse talumine, kahtlus, kas saad ka pikemas perspektiivis hakkama,» loetleb ta asjaolusid, mis ettevõtlusega alustades teda ennast murelikuks tegid.

Vahel tekib suur tung turvalisele palgatööle tagasi minna ja Ülavere on seda korra ka teinud, kuid siis kiiresti ettevõtlusse tagasi põgenenud. «Kui sa ettevõtluses läbi kukud, saad ise endale otsa vaadata ja asja parandada, aga palgatööl otsustavad teised, kas vajavad veel homme su teeneid või mitte,» toob ta esile veel ühe ettevõtluse plussi.

Juhtumeid, kus näiteks kogu ilusalongi töötajaskond surutakse ettevõtjaiks, ehk kurikuulsat OÜ-tamist Ülavere siiski päris ettevõtluseks ei pea, sest sisuliselt on tegu palgatöötajatega, kes endale äririski ei võta.

Praxis on uurinud ettevõtjaks hakkamise põhjusi ning seda, milliste probleemidega peavad uued ettevõtjad silmitsi seisma. «Eestis on vajadusettevõtjate osakaal võrreldes teiste Euroopa riikidega suhteliselt kõrge ning majanduskriisi tingimustes on nende arv veelgi kasvanud,» ütleb Praxise analüütik Anne Jürgenson. Ta lisab, et Eurobaromeetri uuringu andmetel oli 2009. aastal Eestis võimalusettevõtjate osakaal kõigist ettevõtjatest Euroopa väikseim  – võimalusettevõtjaid oli 36 protsenti ja vajadusettevõtjaid 41 protsenti.

Uuringust selgus, et vajadusettevõtjad on oma ettevõttega alustades sageli töötu staatuses, võrreldes võimalusettevõtjatega on neil tagasihoidlikumad kasvuambitsioonid, madalam sissetulek ja väiksem ettevõtte ellujäämise tõenäosus. Tihti on vajadusettevõtjatel aga võrreldes võimalusettevõtjatega ka mitu edutegurit, näiteks tuleb kasuks spetsiifiline eriharidus või varasem töökogemus. Alustavatele ettevõtjatele niigi problemaatiline rahastuse leidmine on vajadusettevõtjatele samas sageli eriti keerukas.

Kõigist ettevõtlustoetust saanud küsitletutest pidas ennast võimalusettevõtjaiks 63 protsenti ja vajadusettevõtjaiks 24 protsenti. Paljudele neist oli töötuks jäämine kõigest lisaajend ettevõtlusega alustamiseks, sest nad olid varemgi sellele mõelnud. Kui värskel ettevõtjal pole varem selleks ressursse kogutud, ei suuda ta ettevõtluses üldjuhul kuigi kaua vastu pidada ja läheb tagasi palgatööle. Analüütiku sõnul on üks lahendus ka ettevõtluse ja palgatöö kombineerimine.

Uuringud on näidanud, et ehkki ettevõtlusega kaasnevad pikemad tööpäevad ja suuremad riskid, on ettevõtjad oma tööga rohkem rahul kui palgatöölised. Olulised on tööaja paindlikkus, iseseisvus, võimalus oma oskusi rakendada ja loovus.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ettevõtete ja loomemajanduse valdkonnajuhi Anu Puusaagi sõnul toetab EAS ettevõtjaks saamist ja ettevõtlusega alustamist nii rahaliselt kui ka koolitus- ja arenguprogrammide kaudu.

Kõigepealt on olemas starditoetus ehk rahaline panus alustavale ettevõtjale kuni 15 000 eurot. Selle saamisega kaasnevad aga üsna kõrged eesmärgid: ettevõtte käibe kasvatamine (vähemalt 80 000 euroni kolme aasta jooksul) ning töötajate värbamine (vähemalt kaks mediaanpalkasaavat töötajat).

Koolitus- ja arenguprogrammidest pakutakse osalemist «Ajujahi» konkursil, mis keskendub esmajoones idee leidmisele ja loomisele ning samm-sammult ettevõtlusega alustamisele. Programmis osalemine on tasuta. Võimalik on osaleda ettevõtluse baaskoolitustel, mis toimub igas maakonnas aasta ringi ja maksab 40 eurot inimese kohta. Lisaks nõustatakse alustavaid ettevõtjaid maakondlikes arenduskeskustes. Äriidee nõustamine ja konsultatsioon on soovijale tasuta.

Kui ettevõte on juba loodud, siis noorele ja alustavale ettevõtjale pakutakse kogenud ettevõtja mentorlust. Selleks tuleb kandideerida EASi ärimentorprogrammi, mille raames saab iga alustav ettevõtja endale üheks aastaks mentori. Samuti on võimalik osaleda maakondlikes mentorklubides, mis on üldjuhul tasuta.

Puusaagi sõnul on ettevõtjaks olemise esimeseks ja peamiseks eelduseks tahe midagi korda saata. Seejuures ei sobi ettevõtjaks olemine kindlasti mitte kõigile. «Näiteks üks «Ajujahi» eesmärke ongi võimaldada ettevõtluse proovimist. Läbikukkumine on siin lubatud. Kui soov on olemas, siis edasisaame oma arenguprogrammidega abiks olla näiteks idee leidmisel ja loomisel, idee arendamisel, toote/teenuse arendamisel, klientide leidmisel, turustamisel,» lisas ta.

Töötukassa kaudu sai möödunud aastal ettevõtluse alustamiseks toetust 416 inimest, aasta varem oli toetuse saajaid 439.

Töötukassa ettevõtlustoetuste osakonna juhataja Indrek Kaiv arvab, et kõigist töö kaotanud inimestest kindlasti ettevõtjat ei saa, kuid neid, kes tunnevad endas tahtmist ja jõudu ettevõtlusega alustada, saab aidata ja vastavad tugiteenused on töötukassal olemas.

Ettevõtluse alustamise toetuse taotleja peab olema vähemalt 18-aastane ja tööotsijana arvel, ülemist vanusepiiri eelmisest aastast alates enam ei ole. Tal peab olema kas majandusharidus või ettevõtluskogemus või peab ta olema läbinud ettevõtluskoolituse. Töötukassa pakub omalt poolt koolitusi, et omandada vajadusel puuduvad kutsepaberid, ja suunab huvilisi ka ettevõtluskoolitusele.

Rahaline toetus, mille maksimaalne suurus on 4474 eurot, laekub positiivse otsuse korral kümne päeva jooksul taotleja arvele. Ettevõtluse alustamise toetuse taotlejal peab olema ette näidata äriplaan. Töötukassa spetsialistid ei nõusta küll äriplaani koostamisel, kuid annavad infot toetuse taotlemise ja nõustajate leidmise kohta. Töötukassa tellitud ettevõtluskoolituse ühe osa moodustab ka individuaalne nõustamine äriplaani koostamisel.

Mis puudutab ettevõtlusaktiivsust hiljutiste koodamistega tähelepanu alla kerkinud Ida-Virumaal, siis see on Kaivu sõnul iga aastaga kasvanud: kui 2014. aastal sai seal ettevõtluse alustamise toetust 20 soovijat, siis mullu juba 27. Võib arvata, et tänavu on neid viimaste sündmuste tõttu palju rohkem.

«Me kindlasti julgustame inimesi ettevõtjaks hakkamise peale mõtlema, aga samas ei tahaks ka liigseid lootusi anda neile, kes selleks valmis ei ole, sest siis võib pärast veel raskem olla,» lausus Kaiv

EASi valdkonnajuhi Anu Puusaagi sõnul loodi Ida-Viru maakondliku arenduskeskuse abiga eelmisel aastal 32 ettevõtet, kuid nõustamisel on käinud rohkem huvilisi. Starditoetust käis mullu taotlemas neli sealset ettevõtet. Toimus ka kolm ettevõtja baaskoolitust, kus osales 65 inimest, neist kaks vene keelt kõnelevad.

Allikas: Kuidas saada palgatöötajast ettevõtjaks?, PM